“Tehnika operatiivsus ei langenud kokku politsei operatiivsusega,” ütles siseminister Margus Leivo reedesel pressikonverentsil.

Leivo sõnul anti korraldus mälestusmärk kõrvaldada kohe pärast valitsuse vastavat otsust seetõttu, et mitte anda aega organiseerumiseks neile, kes soovisid monumendi mahavõtmist takistada.

Peaminister Juhan Partsi sõnul pidas valitsus otstarbekaks teavitada avalikkust monumendi mahavõtmisest alles siis, kui otsus oli täidetud.

Leivo põhjendas suurte jõudude kohalolekut Lihulas vajadusega tagada sündmuskohal turvalisus.

Siseminister nimetas alusetuks väiteid, nagu olnuks märkimisväärne osa sündmuskohal viibinud korrakaitsjaid umbkeelsed. “Vaid kraanajuht ei olnud eestlane,” ütles ta.

“Mitte keegi ei palunud rahulikel elanikel segada politsei tööd ning pilduda politseinikke kividega,” põhjendas Leivo pipragaasi kasutamist politsei poolt.

Kividega sai pihta mälestussammast teisaldama kutsutud kraanajuht, kes hiljem polnud võimeline enam sõidukit juhtima ja viibib praegu haiguslehel.

Politsei andmetel sai kivitabamustest kannatada ka sündmuskohale toodud 11 politseisõidukit, neist seitse vajavad purustatud klaaside, plekidetailide ja rehvide tõttu põhjalikku remonti.

Leivo märkis, et avalikkusele anti teada ainult kraanajuhi vigastustest.

Nii Leivo kui ka peaministri hinnangul täitsid politsei ja päästeamet valitsuse ülesannet korrektselt.

Valitsus andis regionaalministrile ja siseministrile korralduse võtta mälestussammas maha, sest see püstitati Lihula kalmistul riigi maale omaniku loata.

Leivo sõnul selgus alles maa-ameti ekspertiisist, et Lihula mälestusmärk on püstitatud riigimaale.