Leivo: julgeolekuvarudest võiks loobuda

Siseminister Margus Leivo on jõudnud seisukohale, et kui riik pole võimeline julgeolekuvarusid koguma ja valvama, tuleks neist loobuda.

Leivo väitel oli ta juba enne varguse ilmsikstulekut mõelnud, kas Eesti peab julgeolekuvarusid iga hinna eest omama, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Varude olemasolu nõuab riigireservi seadus, mis tehti üks ühele soomlaste pealt maha. Kogu riigireservi ideoloogia pärineb seega Teise maailmasõja järgsest reserviideoloogiast, mida Eesti ei suuda täita,” ütles Leivo.

1994. aastast on riik andnud raha vaid teraviljavarude soetamiseks, ülejäänud varud pärinevad siseministri sõnul 1990-ndate algusest. “Need on vaid jäägid, mille realiseerimisaeg on möödas.”

Kriisikomisjoniga koos on Leivo jõudnud järeldusele, et suur hulk julgeolekuvarudest tuleks maha kanda. “Kui me esialgu pidime valitsuskabinetis tegema ettepanekuid asjade mahakandmise osas, siis nüüd on tunne, et meil tuleb asuda riigireservi seadust muutma,” lausus ta.

Kuigi Euroopa Liit nõuab liikmetelt vaid nädalaks piisava kütusevaru hoidmist, kinnitavad Eesti julgeolekuvarude eest vastutavad ministrid, et kõik julgeolekuvarud on vajalikud.

Praegu veel põllumajandusministri ametis olev Tiit Tammsaar põhjendas viljavaru hoidmist hea tava jätkamisega. “Ma ei tea, kuidas näiteks rukki puhul on just selline kogus välja kujunenud, aga põhimõtteliselt tuleb ühel korralikul riigil julgeolekuvarusid koguda.”

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen avastas aasta tagasi, et riigi kütusevaru (bensiin ja diislikütus) hoiustatakse majanduslikult ebakindlas Alexela Oilis. “Oli tükk tegemist, et varud tagasi saada. Tänaseks on probleem lahendatud,” sõnas ta.