Leito juhtis intervjuus Delfile tähelepanu asjaolule, et rõhuv enamus Eesti inimesi on selleks pöördeks valmis. "Kui on kokku umbes 600 000 peret, kellel on telekas, siis kümme protsenti neist ei olnud aasta alguses veel digi-TV tulekuks valmis. See on esimese kvartali keskmine näitaja. Praeguseks hetkeks on neid juba vähem."

"Vaadates teiste riikide statistikat, kas või Soomet, on tegemist täiesti normaalse graafikuga ja ma tahaksin ühe asja veel positiivse poole pealt välja tuua," jätkas Leito. "Eestis oli üleminek digitelevisioonile pikalt ette teada, oli projekt ja valmistuti ette. Näiteks meie naaberriigis Lätis tehti seda Riias ja Riia ümbruses niimoodi, et lihtsalt öeldi ühel hetkel, et kolme kuu pärast enam analoogsignaali ei saa ja kõik. Nii et sellega võrreldes on meil asi ikka vägagi tsiviliseeritult korraldatud."

Leito ei leia, et Eesti riik oleks analoogtelevisiooni väljalülitamisel liialt kiirustanud. "Ei, absoluutselt mitte. Ühel hetkel tuleb seda nagunii teha ja miks mitte juba kohe praegu."

Digitelevisioonile ülemineku kitsaskohtadest kõneledes tõi Leito välja ühe probleemi. "Olles ise tarbijana kahes maakodus vanemate juures digitelevisiooni juurutanud, olen tähele pannud, et räägitakse ainult digiboksist, aga sageli tuleb välja vahetada ka antenn ja antenni kaabel. Mul endal maal ei piisanud vana antenni võimsusest ja tuli osta ka parem antenn, et signaal oleks piisavalt tugev, kuid sellest pole väga palju räägitud," märkis ta.

Lõplik analoogtelevisiooni väljalülitamine 1. juulil Leito hinnangul telekanaleid väga palju ei puuduta. "Me jätkame ju ikka vanaviisi, põhirõhk on toota programmi, mis saatja kaudu välja läheb," ütles ta.