“Uraanisisaldus on seal turbas vähemalt kaks suurusjärku lubatust kõrgem,” ütles BNS-ile keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsep. Avastatud piirkonnas on uraanisisaldus turbas 30-60 grammi tonni kohta, näiteks Rootsis on normiks alla 20 grammi uraani ühe tonni turba kohta.

Raudsep lisas, et nii kõrge uraanisisaldusega turbapiirkond avastati Eestis esimest korda.

Lubatust suurema uraanisisaldusega turvas on ekspertide hinnangul ligi poole kilomeetri pikkusel ja 200 meetri laiusel ribal Raudna soos. Radioaktiivset uraani sisaldav kiht on Raudsepa sõnul turba pealmise ja alumise kihi piiril.

Kõrget uraanisisaldust uurinud OÜ Eesti Geoloogiakeskuse ekspertide hinnangul soodustasid uraani ja teiste kahjulike elementide, nagu arseen, nikkel, väävel ja raud, kontsentreerumist looduslikud tingimused. Tõenäoliselt on radioaktiivsete ainete kogunemine ühte piirkonda alanud koos turbalasundi tekkimisega.

Eksperdid soovitasid keskkonnaministeeriumil tulevikus see osa Raudna soost välja jätta, kui peaks kõne alla tulema turba kaevandamine seal piirkonnas. Raudsepa sõnul pole seal kandis aktiivset kaevandmist ette näha.

Raudsepa sõnul ei kujuta uraan näiteks soosse sattunud inimesele mingit ohtu. Ta lisas, et radioaktiivsed ained muutuvad inimesele ohtlikuks toiduga organismi sattumisel ning ka siis sõltub kogusest ning sellest, kui pika aja vältel on saastunud toitaineid tarvitatud.

“Soome ja Iirimaa, kes kasutavad palju turvast aianduses, juhivad tihti tähelepanu sellele, et kasutusse ei satuks metalliderikast turvast,” ütles Raudsep. Ta lisas, et Eestis kasutatakse turvast aianduses vähe.