Rootsi mereajaloolane Claes-Göran Wetterholm rääkis lehele, et kasvõi näiteks Soome rannavalvegi on enda varustust ning sukeldumismeetodeid aastatega parandanud, seega ei ole tänapäeval ligi 100 meetri sügavusele sukeldumine enam probleem. Estonia vrakk asub aga teatavasti umbes 80 meetri sügavusel, mistõttu on vraki hauarahu rikkumise takistamine järjest raskem, vahendab ajaleht.

"Vrakile sukeldumiste arv tõuseb, hoolimata sellest, et see on keelatud," arvas Wetterholm.

Aftonbladeti andmetel on aga juba vrakile korduvalt sukeldutud ning sealt on ära viidud ka esemeid.

Mereajaloolane oli esmaspäeval Rootsi parlamendis toimunud istungil sellele faktile ka tähelepanu juhtinud ning soovitanud, et vrakk tuleks hoolikalt üle vaadata ja see dokumenteerida. See võimaldaks Wetterholmi sõnul edaspidi tuvastada puuduolevaid esemeid.

Wetterholm sõnas ka, et Estonia vrakk tuleks sarnaselt hukkunud Kurski allveelaevale veest välja tõsta, et saada lõpuks teada, mis tegelikult juhtus. Kui aga laeva pole võimalik üles tõsta, siis tuleks pinnale tuua surnukehad, leiab teadlane. 

Viimasele plaanile on aga vastu olnud mitmed hukkunute lähedased, kelle arvates on tegemist hauaga ja seda ei tohiks seega puutuda.