Leedulane hoiatab kultuuripealinna vigade eest
Meil esiplaanile tõusnud SA Tallinn 2011 kultuuripealinna juhtide kõrge palk tundub Vilniuse kultuuripealinna projekti raames aset leidnud korruptsiooni avalikkuse ette toomiseks loodud kodanikeühenduse juhile väga väikese probleemina. “Meile on kultuuripealinna projekti juhtide palgaküsimus pisiasi. Sellest me isegi ei räägi,” rääkis Andrius Nakas Delfile.
Tema kinnitusel on Vilniuse kultuuripealinna projekt olnud palju suurem ja kallim kui Tallinnas — eelarve ületas 300 miljonit Leedu liti ehk 1,3 miljardit Eesti krooni piiri. “Protsentuaalselt andis kultuuriministeerium 60 protsenti ja 40 protsenti pidi andma Vilniuse linnavalitsus. Täpselt ei tea keegi, kõik on nii sassis. Ainult eriteenistused võivad selle välja selgitada,” märkis Nakas eelarve ja selle kasutamise kohta. Leedus ei kulunud raha ainult ürituste korraldamisele, vaid projekti rahast ehitati ka infrastruktuuri.
Kodanikeliikumise esindaja kinnitusel on praegu Leedus peaprokuratuuris algatatud kümmekond kriminaalasja korruptsiooni ja raiskamise väljaselgitamiseks. “Praegu uurivad nad ainult konkreetseid ettevõtmisi: ilutulestikud, kontserdid, näidend, kus midagi arvatavasti valesti oli. Meie soovime, et kõike uuritaks algusest peale,” selgitas ta.
Konkreetsete juhtumite üleslugemine, kus midagi valesti tundub olevat, on Nakase hinnangul tegevus, mis võtab aega rohkem kui nädal. “Ajakirjanikud võivad aidata, et teil varastataks raha natukene vähem, kui meil” avaldas ta lootust.
Nakase kinnitusel oli kogu kultuuripealinn Vilnius pikalt ette valmistatud ja kavalalt läbi viidud projekt. Esimesed dokumendid rahakulutuste kohta kultuuripealinna nimel vormistati valitsuses juba aastal 2003 — Leedu ei kuulunud siis isegi mitte Euroopa Liitu, rääkimata kultuuripealinna tiitli taotlemisest: “Me tahame teada, kuidas seda kõike ette teati.”
