"Erilist tähelepanu nõuab rahvusvähemuste õiguste tagamise ülesanne, iseäranis sellise häbiväärse nähtuse kontekstis nagu seda on Lätis ja Eestis jätkuv krooniline kodakondsusetuse probleem," ütles Lavrov ÜRO inimõiguskomitee XVI istungjärgul, teatab BNS.

"Me tahame jõuda Euroopa Nõukogu, OSCE, ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee vastavate soovituste täies mahus täitmiseni," lisas Vene minister.

Tema sõnul võiks selle probleemi lahendamisele kaasa aidata ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu, kes "tõestas eelnenud perioodil efektiivsete otsuste vastuvõtmise võimekust".

Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes Eestis mullu 3871 inimese võrra. Kui mullu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 104 813 määratlemata kodakondsusega inimest, siis tänavu 1. jaanuaril oli kehtiv elamisluba 100 942 määratlemata kodakondsusega inimesel. Tõenäoliselt langeb elamisloaga määratlemata kodakondusega inimeste ehk niinimetatud halli passi omanike arv veel tänavu alla 100 000.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu alla üheksa protsendi elanikkonnast.