"Meil kellelgi ei teki küsimust, et lapsed ongi ühiskonnas väga olulised. Kui nad on ühiskonnas väga olulised ja me peame neid kaitsma kui nõrgemaid, siis nad peavad olema olulised ka kriminaalmenetluses," vahendavad ERR uudised Perlingu sõnu.

Vikerraadiole antud intervjuus ütles Perling, et peab silmas nii kuritegusid, kus laps on langenud kuriteo ohvriks, kus laps on ise kuriteo toime pannud kui ka neid, kus laps on kannatanud perevägivalla tõttu.

"Ma usun, et kui me panustame lastekaitsesse ka kriminaalmenetluses, siis me teeme väga pikaajalise investeeringu 10-20 aastat ette," märkis ta.

Perlingu arvates peab nendel lastel, kes on saanud läbi kuriteo kannatada, olema teadmine, et ükskõik kui raske on olukord või kui karmi teo nad on toime pannud, kui nad ei ole pika aja jooksul kuskilt abi saanud, ei kodust, ei koolist, ei lasteaiast, siis riik on olemas, riik päästab. "Sealt algab pikemas perpektiivis ka laste usk riiki," ütles Perling.

Riigiprokurör nentis, et riik ei tohi leppida muuseas sellega, et Narvas tapetud Varvara mõrvarit pole siiani leitud. "Mina ei ole küll lootust kaotanud, et me ühel päeval jõuame tõeni."

Lastele, kes on ise õigusrikkumise või kuriteo toime pannud, on oluline Perlingu hinnangul anda teine ja võib-olla ka kolmas võimalus. Need juhtumid pole peaprokuröri sõnul mustvalged - seal on mingid põhjused. Erinevalt lastest on täiskasvanutel alati rohkem valikuid või valik.