Lavly Perling: Eestis satub vangi rohkem noori kui Soomes ja Rootsis kokku

 (59)

Riigiprokurör Lavly Perlingu sõnul on Eestis viimase 17 aasta jooksul vähenenud kambakuriteod, samas kui poest näppamised on sagenenud ning Eestis satub vangi rohkem noori kui Soomes ja Rootsis kokku.

„Aasta 2000. Eestis sündis 13 000 last. Ligi 75 protsenti elas kahe vanemaga peres ning viis protsenti absoluutses vaesuses,” rääkis riigiprokurör Lavly Perling täna Kumu kunstimuuseumis konverentsil „Kuidas muuta Eesti laste ja noorte elu riskivabamaks?”.

„Täna, 17 aastat hiljem, on meie õigussüsteem muutunud ja tänavalapsi on oluliselt vähem kui aastal 2000. Aga sajandivahetuse arvud on olulised, et saada aru, millises keskkonnas toona sündinud lapsed on kasvanud ja millised riskitegurid on neile mõjunud.”

„17 aastaga on vastsündinust kasvanud täiskasvanud inimene. Turvatunne on riigis suurenenud, laste heaolu paranenud,” märkis Perling. „Kui mõelda turvatunde peale, siis täna sündivatel lastel on veel rohkem lootust. Siiski, need samad 16-aastased panid mullu toime vähemalt 2200 väärtegu ning sada noort kuulatati kahtlustavana üle kuritegude osas.”

Perlingu sõnul on aga ka selle negatiivse pildi juures üksjagu positiivset. „Mitte kunagi varem ei ole noored toime pannud nii vähe kuritegusid kui praegu. Selgelt on vähenenud kambakuritegevus. Kuid näppamine poest on sagenenud. Põhjuseid annab otsida väärtegude jaotuses. Suur osa on seotud alkoholiga ning üle 300 süütegudest on seotud liiklusega. Kuid haridusel on väga tähtis roll – ükski laps ei tohiks põhikoolist väljuda nii, et ta keemia tunnis ei ole näinud seda, kuidas mõjub alkohol organismile.”

Seotud lood:

„Kas mõni inimene on sündinud kurjategijaks? Mis on laste kuritegevuse põhjused? Näiteks vägivaldsed suhted vanemate vahel, vanemate probleemid alkoholi kuritarvitamisel, laste füüsiline karistamine ja väärkohtlemine,” sõnas Pering. „Hea oli kuulda ka minul juristina, et 20. eluaastaks kujuneb aju välja. Kuid Eestis satub vangi rohkem noori kui Soomes ja Rootsis kokku ning me saame siin väga palju ära teha, et see tulevikus nii ei oleks.”

Konverents „Kuidas muuta Eesti laste ja noorte elu riskivabamaks“ Foto: Tiit Mõtus

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Pille Soome rääkis, et „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemide väljaarendamise” projekti alguses oli eesmärk kaardistada olemasolevad süsteemid ja andmed, et teha ettepanekuid edasisteks muudatusteks.

„Laste ja noorte heaolu valdkonnas olid erinevate ministeeriumite vastutusalad hajunud ning omavalitsustel oli lastekaitseteenuste pakkumisel erinev suutlikkus,” sõnas Soome. „Me küsisime: kas probleemidega lapsed leitakse üles? Kas nad jõuavad õigeaegselt vajalikule teenusele? Kas see abi on piisav? Peamine eesmärk oli saavutada olukord, kus abi on õigeaegne, asjakohane, kättesaadav ja piisav kõikjal Eestis. Tuli välja, et toona polnud laste kohta kogutud andmed ühildatavad – puudus olukorra tervikkirjeldus.”

„Seejärel viisime projekti raames läbi hulga uuringuid ja töötasime välja ühtsed süsteemid ja mudelid,” kirjeldas Soome. „Selgus, et ennetustegevus on oluline eelarvekujundaja – näiteks iga mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programmi investeeritud euro on pikas perspektiivis riigile kokkuhoid 5,3 eurot. Sealjuures tähendab mitmedimensiooniline fookus seda, et kaasatud pole vaid probleemne noor, vaid teda ümbritsev keskkond – kool, sõbrad, lastekaitsetöötajad, pereliikmed. Meie soov on, et kõik kogutud andmed ning koostatud profiilid jõuaksid kohalikesse omavalitsustesse ning leiaksid päriselt rakendust.”

Riskilaste ja -noorte projekt

Loe veel

Täna toimuval konverentsil asutsid ettekannetega üles teiste seas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, riigi peaprokurör Lavly Perling ja Tallinna linnateatri näitleja Indrek Ojari. Norra kogemust jagas Tromsø ja Norra ülikooli emeriitprofessor Willy-Thore Mørch. Diskussioonis arutlesid riskilaste teemal Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Simple Sessioni looja Mario Kalmre, tarkvanem.ee reklaamikampaania looja Joosep Volkmann. Konverents võttis kokku programmi „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemide väljaarendamine” tegevused, andis ülevaate uuringutest ning arutles riskilaste märkamise ning nende ja perede toetamise teemadel.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm „Riskilapsed ja -noored“ projekt „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ on kestnud neli aastat: aprill 2013 – aprill 2017. Projekti eesmärk oli tegeleda valdkonnas ennetuse, hariduse ja õiguskaitsega ning töötada Eestis välja valdkonnaülene tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riske.

Projekti viib ellu sotsiaalministeerium koostöös justiitsministeeriumiga. Projekti partnerid on sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Kontseptsiooni loomisel on pakkunud konsultatsiooni projekti doonorpartner Norra laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat. Projekti „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ kogumaksumusega 3,53 miljonit eurot on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored”.

Programmi „Riskilapsed ja -noored” viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare