Lauristin: noored võivad ühiskonda valida
Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud peale Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi — näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.
„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“
„Paljud praegu Eestil ees seisvad väljakutsed on ühised teiste Euroopa Liidu ühiskondadega,“ märkis Rahvuste Ümarlaua liige, Tallinna Ülikooli õppejõud Daniele Monticelli. „Eesti on osa maailmast ning Eesti peaks püüdma maksimaalselt kasutada maailma intellektuaalsust ja inimressursse, et olla rohkem avatud. Selleks on oluline liikuda rohkem kodakondsusekeskse riigi mudeli suunas, et võimaldada ka teistest rahvusest eestimaalastel osaleda ühiskonna arendamisel. See tõstaks oluliselt inimeste tahet ennast püsivalt Eestiga siduda.“
Uuringud näitavad, et viimastel aastatel on kontaktid erinevate rahvuste vahel Eestis mõnevõrra sagenenud (Lõimumiskava monitooring 2010). „See on rahvussuhete arengu aluseks. Seni kuni me ei ela, õpi ega tee asju koos, olukord ei muutu,“ sõnas Rahvuste Ümarlaua liige Jekaterina Eilart. „Lõimumine toimib palju lihtsamalt ja efektiivsemalt läbi kultuuri ja just sellist integratsiooni peaks toetama. Selleks aga peab olema kõrgemal poliitilisel tasandil kokku lepitud, et kõik Eestis elavad inimesed, kes soovivad Eesti ühiskonna arengusse panustada, olenemata kodakondsusest ja rahvusest, on meie inimvara. See peaks välistama ka rahvuskaardi kasutamist poliitilistel eesmärkidel.“
Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008. aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument — Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale — rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis.
