Lauristin: loodan, et Keskerakond saab lõpuks ometi normaalseks erakonnaks
Sotsiaaldemokraat ja Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin tõi ETV "Kahekõnes" välja, et Eesti on seni toiminud alaarenenud demokraatliku riigina, kus opositsiooni ja koalitsiooni suhetes ei toimu tavapärast rotatsiooni. Pidev vastandumine soosib ühe jõu võimul olemist, mis end lõpuks ammendab. Keskerakonna võimuvahetus tooks poliitikasse ehk uusi tuuli.
Keskerakonna peatselt toimuva kongressi ning uue esimehe valimise valguses iseloomustas Lauristin erakonnas toimuvat järgmiselt: "Võib olla saab lõpuks ometi normaalseks erakonnaks. Ma väga loodan seda," viitas Lauristin Keskerakonna esimehevahetusele.
"Meie üks suurimaid erakondi on olnud eneseisolatsioonis. See on tekkinud sellest, et härra Savisaare ja tema ümber olevate inimeste Keskerakond on ennast Eesti riigile vastandanud," kommenteeris Lauristin.
Seetõttu on Lauristini sõnul oluline, et Keskerakonnas toimuks võimuvahetus, mis loodetavasti edendaks ka Eesti demokraatlikku arengut, seni on Eesti demokraatia toiminud alaarenenult. "Pole olnud normaalne opostisiooni ja koalitsiooni rotatsioon. See on demokraatia põhiolemus," märkis Lauristin. "Kui mingi jõud on võimul liiga kaua, siis ta ammendab ennast. Ja valimisite kaudu antakse õgvendav jõud. Seda pole Eestis toimunud," kirjeldas Lauristin.
"Ei ole võimalik, et nad osalevad poliitikas vastandudes. On tekkinud vastandumise suluseis," märkis Lauristin ja avaldas lootust, et lükates kõrvale vastandumise, kuid seejuures ükskõik kui kriitiliselt Eesti huvides koostööd tehes, võidab sellest kogu Eesti poliitika.
Just vastandumist näeb Lauristin nii demokraatia arengu pärssijana kui ka eestlaste ja venelaste omavahelises suhtluses. "Vene valijad näevad Keskerakonnas päästjat, õlekõrt," märkis Lauristin. Nende valijate suhe Eesti poliitikasse ja riiki on väga umbusklik ja kartlik. "Nad ei usalda ühtki teist jõudu, Eesti riiki. On vaja, et neid inimesi toodaks lähemale, et nad hakkaks usaldama riiki," märkis Lauristin.
Vaata täispikka "Kahekõne" intervjuud Marju Lauristiniga SIIT.
