“Kasvatage vene eliiti, kes suudaks Eesti ühiskonna debattides eesti keeles kaasa rääkida,” soovitas Lauristin kohtumisel Kohtla-Järve vene koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatega, kirjutab Põhjarannik.

Marju Lauristini sõnul kasvas pärast pronksiööd nende eestlaste hulk, kes pooldavad venelaste aktiivset osalemist ühiskondlikus elus ja majanduses. “Aprilliöö šokk mõjus selles mõttes positiivselt, et teadvustas probleemi. Enamik leidis, et venekeelne elanikkond peab avalikus elus rohkem osalema. Samas kui küsime ajakirjanikelt, miks nad ei kutsu venelasi saadetesse, kus arutatakse ühiskonna probleeme, siis nad ütlevad, et pole inimesi, kes suudavad vabalt eestikeelses diskussioonis osaleda.”

Sotsiaalse kommunikatsiooni professor palus õpetajatel mõelda, kuidas jõuda selleni, et igas klassis oleks õpilaste hulgas neid, kes lööksid aktiivselt kaasa ühiskondlikus elus ja huvituksid sellest.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad küsisid professori arvamust selle kohta, kas nemad ja nende kolleegid olid mingil määral süüdi pronksiööl toimunus, nii nagu neile pärast aprillirahutusi mõista anti.

Lauristin märkis, et kaks kuud pärast aprillisündmusi tehti küsitlus, kus uuriti inimeste arvamust juhtunu põhjuste kohta. Vene keeles vastanud nimetasid peamise põhjusena Eesti valitsuse tegevust. Ka eestlastel oli esikohal valitsus, aga mitte Eesti, vaid Venemaa võimude tegevus. Erisugused arusaamad ajaloost olid eestlastel pronksiöö põhjusena samuti olulisel kohal, kuid venelastel mitte eriti.

Küll aga mängisid Lauristini sõnul kurja rolli need Tallinna õpetajad, kes tõid õpilased Toompeale loosungitega “CCCP Forever”. “Nendest sai eestlastele sümbol.”

Lauristin möönis, et kui koolis räägitakse üht, Vene televisioonis teist ja kodus kolmandat, siis on õpetaja üsna abitus seisus.