"Kui otsesel õppetöö kulude hüvitamisel on 100-protsendilise õppekava läbimine nõue põhjendatud, siis sotsiaaltoetuste puhul peaks seda lengetama 75 protsendile," kirjutab Luik oma blogis.

"See muudab süsteemi paindlikumaks ning võimaldab abistada enamaid abivajajaid. Lisaks usaldaksin antud eelnõus kogu õppetoetuste rahakoti tudengitele endile," ütleb Luik.

Valitsuselt heakskiidu saanud ning riigikogus peagi arutlusele tulev õppetoetuste eelnõu näeb ette 135 euro suurust toetust üliõpilasele, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri ehk hetkeseisuga alla 280 euro kuus ja kes täidab õppekava täies mahus.

Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt saaksid praeguse seisuga uut vajaduspõhist õppetoetust vähemalt 37 protsenti täiskoormusel õpinguid alustavatest tudengitest. Õppekava täitmise nõude alandamine aitaks enam neid tudengeid, kel mõne aine ebaõnnestudes kaoks toetuse võimalus sootuks.