Lauri Ausi võinuks päästa kiivri kandmine

 (137)
BNS
                     
Lauri Ausi hukkumispaik

Autoga kokku põrgates raske peatrauma saanud profijalgrattur Lauri Ausi vigastused oleksid võinud politsei hinnangul olla väiksemad, kui ta oleks kandnud kiivrit.

Ausi surmaga lõppenud liiklusõnnetuse uurija Allen Leegu sõnul sai Aus kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi peaajupõrutuse, millega kaasnesid ajuverevalumid.

“Samas sai rängalt vigastada ka jalgratturi puus, mistõttu on raske öelda, kas kiivri kandmine oleks võinud Ausi elu päästa. Kuid vigastusi oleks see tõenäoliselt vähendanud,” ütles Leegu BNS-ile.

Tema sõnul tuleb teha õnnetusele veel ka liiklustehniline ekspertiis, mille järel saab esitada õnnetuse põhjustanud 54-aastasele Uljan Remetsile kriminaalsüüdistuse.

Remets tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. 36-aastase sõidukijuhi staažiga mehel pole varasemaid kehtivaid kriminaal-, haldusõiguserikkumis- ega väärteokaristusi.

Tuntud profijalgratturi Ausi surmaga lõppenud õnnetus juhtus 20. juulil kella 10.14 ajal Tartumaal Aovere-Kallaste-Omedu tee 11. kilomeetril, kus Remets sõitis Opel Asconaga jalgratturile tagant otsa.

Aus suri saadud vigastustesse teel haiglasse. Politsei mõõtis Remetsil õnnetuskohal 2,43-promillise joobe.

Kaheksakordne Eesti meister Lauri Aus sündis 1970. aasta 4. novembril. Profikarjääri alustas ta 1995. aastal ja saavutas selle jooksul 11 etapivõitu.

Aastatel 1995-1996 sõitis Aus Mutuelle Seine & Marne’i ridades, 1997.-1999. aastal Casinos ja alates 2000. aastast Ag2r-Prevoyance’is.

1992. aasta Barcelona olümpiamängudel sai Aus grupisõidus viienda ja 1997. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha.


Vaata lisaks:
Registreeritud (0) Anonüümne (137)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Kasulik