Laupäeval tähistatakse osoonikihi kaitsmise päeva
Augud osoonikihis liiguvad. Näiteks 1998. aasta märtsis oli Eesti kohal osoonikiht nii õhuke, et vaid veidi puudus augu tekkest, hiljem pole Eesti kohal sellist olukorda olnud, märkis Laius.
Teadlased räägivad, et osoonikiht hakkab taastuma, kinnitas Laius.
Osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikiht kaoks, steriliseeriks päikesekiirgus maapinna ja kõik elav häviks, teatas ETAle keskkonnaministeeriumist.
Osoonikihti kahjustavad ained püsivad atmosfääris 20-30 aastat, aga võivad püsida isegi kuni 150 aastat.
Igasugune osoonikihi kahjustamine toob endaga kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise koos sellega kaasneva negatiivse mõjuga. Iga UV-B kiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et mittemelanoomset nahavähki nii selle kergemates kui ka raskemates variatsioonides on põhjustanud nii UV-A kui ka UV-B kiirgus.
Suurenenud UV-B kiirguse hulk suurendab ka silmakahjustuste arvu.
Osoonikihi kaitsmise konventsiooni ja sinna juurde kuuluvaid protokolle läbiv põhiidee on selles, et osoonikihti kahandavad aineid peavad olema väga range kontrolli all.
Vastavate konventsioonide ja protokollidega ühinenud riik peab teadma täpselt ainete kaupa, kui palju neid aineid riiki sisse tuuakse, kui palju viiakse välja, kus ja kuidas tarbitakse. Selle eesmärgi täitmiseks on ka Eestis vastu võetud mitmeid õigusakte.
Iga inimene saab osoonikihi kaitsmisel oma panuse anda. Asjatundjad soovitavad osta näiteks selliseid külmkappe, tulekustuteid, aerosoolballoone jm., mis ei sisalda freoone. Kaubal peaks olema peal märge, et ta ei sisalda osoonikihti kahandavaid aineid.
Samuti soovitatakse loobuda vanadest külmkappidest või muudest freoone sisaldavatest seadmetest.
