Laulupeolt tõrjutuid kutsutakse ikkagi kaasa laulma
„Keegi ei keela publikul kaasa laulmast. Vastupidi, see on väga oodatud. Sellel, kas inimene on koorilaulu- või rahvatantsutaustaga või üldse mitte, ei ole siinkohal enam tähtsust," rääkis Sopp Päevalehele.
Sama mõtet arendas ka muusiku haridusega Eero Raun. „Koorijuhina saan valiku tegemise vajadusest aru. Aga olen nõus, et just sellisel keerulisel ajal nagu praegu oleks kõigile, kel laulud ja tantsud selged, seda ühtehoidmise tunnet võimalikult palju vaja. Toetan mõtet, et joone alla jäänutele peaks leidma mingi „pehme maandumise" variandi," leidis Raun.
Ta lisas, et on mõelnud, et lavalt eemale jäänud koorid koguneksid lauluväljakul näiteks Ernesaksa kuju juurde. Seal võiks nad juhul, kui akustilised ja tehnilised võimalused lubavad, tähtsamaid laule kaasa laulda - ja innustada laulma ka teisi pealtvaatajaid. Ühtlasi annaks see uusi võimalusi teleülekande tegemiseks.
Samal ajal ei pidanud Sopp võimalikuks peolt kõrvalejäetute kaasamist pidustuste rongkäiku. „Kõik on oodatud rongkäiku vastu võtma - saatma, nagu see ikka on olnud. Rongkäigus marssimise au las jääda nendele, kes hiljem laval esinevad," leidis ta. Esmaspäeval arutab laulu- ja tantsupeost konkurentsi tõttu eemalejäänute küsimust ka riigikogu kultuurikomisjon.
