Läti saadab Eestisse tagasi seitse leegionäride päevale tulnud inimest
Läti siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et ühe Eestist tulnud inimese pidas politsei kinni Riias ja ta on paigutatud Olaine välismaalaste väljasaatmiskeskusse. Delfi andmetel on kinni peetud Maksim Reva. Ülejäänud kuus inimest pidas piirivalve kinni Eesti-Läti piiril ja nad ootavad praegu Vidzeme rajoonis Eestisse väljasaatmist.
Läti siseminister Linda Mūrniece andis eelmisel reedel piirivalveülemale Normunds Garbarsile korralduse tugevdada piirikontrolli, et ennetada 16. märtsil tähistatava leegionäride mälestuspäeva eel ebasoovitavate isikute riikitulek ning provokatsioonid. Immigratsiooniteenistused kontrollivad tugevdatult kõiki Läti piiriületuspunkte ajavahemikus 11.- 17. märtsini.
Läti piirivalve on ka varasematel aastatel leegionäride mälestuspäeva eel piirilt tagasi saatnud Eestist Lätisse sõita tahtnud inimesi. Mullu 15. märtsil saatis Läti piirivalve Eestisse tagasi kaks soovimatute isikute nimekirja kantud inimest.
2009. aasta 16. märtsi hommikul saatis Läti piirivalve 20 Läti leegionäride päeva tähistama sõitnud eestlast. Tagasisaadetute seas Iseseisvuspartei aseesimees Kaido Nõmmik, juhatuse liikmed Andri Ollema ja Tauno Rahnu ning MTÜ Wiking-Narva, 20. Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse ja Eesti Leegioni Sõprade Klubi liikmed.
2009. aasta 16. märtsi eel ei lubanud Läti piirivalve riiki ka Kremli-meelse rühmituse Öine Vahtkond liikmeid Dmitri Linterit, Dimitri Klenskit, Larissa Neštšadinovat, Aleksandr Kornilovit, Sarkis Tatevosjani ning Pjotr Puškarnõid. Kõik nad kavatsesid sõita niinimetatud antifašistide konverentsile.
Lätis tähistatakse 16. märtsi Läti Leegioni päevana. Lätis mälestatakse leegionäre nõukogude okupatsiooni vastu ja Läti vabaduse eest võitlemise pärast, ent seotus natsi-Saksamaaga on andnud Venemaale põhjust süüdistada Lätit natsismi soosimises.
Läti Leegion loodi 1943. aasta veebruaris, ent 16. märts valiti mälestuspäevaks, kuna 1944. aastal pidasid 15. ja 19. diviis ägedaid lahinguid nõukogude armeega Venemaal Opotška rajoonis Velikaja jõe ääres.
Läti Leegioni värvati ühtekokku 140.000 inimest ning umbes 50.000 neist suri sõjas või nõukogudeaegsete repressioonide tõttu.
Waffen- ehk Relva-SS, kuhu võisid kuuluda ka mittesakslased, oli mõeldud rindevõitluseks. Ameerika Ühendriigid tunnistasid oma 1950. aasta deklaratsiooniga Waffen-SS-i Balti leegionid USA suhtes mittevaenulikeks organisatsioonideks.
