Läti ametnik: Dressen edastas Venemaale infot Läti vastuluurajatest
Läti põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB) juhi Jānis Kažociņši sõnul edastas Eestis riigireetmises kahtlustatav kaitsepolitsei ohvitser Aleksei Dressen Venemaale infot Läti vastuluurajatest.
Kažociņš ütles kolmapäeval Läti Raadiole antud usutluses, et edastatud info ei kujuta endast ohtu büroo edasisele tegevusele, vahendab BNS.
Ta märkis, et Dressen oli 2000. aastate algul mitme aasta vältel sideohvitseriks vastuluure küsimustes Eesti kaitsepolitsei ning Läti julgeolekupolitsei ja SAB-i vastuluurajate vahel.
"Põhjus, miks ma sellest suhteliselt lõdvalt räägin, on selles, et ta tean temaga kontaktis olnud töötajate kaudu, et operatiivinfot meie jaoks tähtsatest asjadest neile ei edastatud, kuna siinkohal järgiti põhimõtet "need to know". Seetõttu, ehkki ta kindlasti edastaski Venemaa eriteenistustele palju infot meie vastuluurajate kohta, pole see info tegelikult meie edasise tegevuse seisukohalt erakordselt ohtlik," selgitas Kažociņš.
Ta lisas, et SAB osales juba ammu Eestis toimunud uurimises, mis leidis aset enne Dresseni kinnipidamist.
"Mõlemal juhul, nii Simmi kui Dresseni puhul, osales SAB pikka aega uurimises, enne kui need inimesed vahistati. Meie käsutuses oli info, mis sattus Eesti kaitsepolitsei vaatevälja, mille alusel nad said selle uurimise läbi viia. Nad tegid seda väga professionaalselt," kinnitas Kažociņš.
Kaitsepolitsei pidas riigireetmises kahtlustatava 1968. aastal sündinud kapo endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni kinni 22. veebruari hommikul Tallinna lennujaamas, kui mees oli saatmas naist Tallinna-Moskva lennule. Viktoria Dressenil oli kaasas andmekandja salajase infoga, mille kaitsepolitsei töötajad temalt kätte said. Harju maakohus võttis 23. veebruaril juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa taotlusel Aleksei Dresseni vahi alla, samuti kahtlustuse saanud Dresseni abikaasa Viktoria pääses vabadusse.
Kahtlustuse järgi edastas Dressen salajast infot Venemaa luureteenistusele FSB, kusjuures talle andis suuniseid FSB vastuluure operatsioonide osakond. Kriminaaluurimine selgitab, kui kaua ja millises mahus Dressen salajast infot Venemaa ametkonnale edastas, samas on kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg andnud mõista, et see toimus aastaid.
Viimati mõistis kohus Eestis riigireetmises süüdi kaitseministeeriumi endise kõrge ametniku Herman Simmi. 2009. aasta 25. veebruaril mõistis Harju maakohus Simmi riigireetmises süüdi ja saatis ta pikaks ajaks vangi. Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi 20 155 000 krooni ning 1,33 miljonit krooni kuritegelikul teel saadud raha.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas endine kõrge riigiametnik Herman Simm Vene välisluurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. Herman Simmi riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatud abikaasa Heete Simmi suhtes lõpetas riigiprokuratuur 2009. aasta 23. veebruaril menetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.
