Seadusemuudatus karmistab karistusi lastevastaste seksuaalkuritegude eest, muuhulgas vanema, vanema õigustega inimese või vanavanema suguühte eest järeltulijaga. Kui seni ei olnud karistusel alampiiri määratud ja maksimaalseks karistuseks oli viis aastat vangistust, siis tulevikus saab karistuseks olema kaks kuni kaheksa aastat vangistust. Selle kuritöö korduva toimepanemise puhul saab karistuseks olema kolm kuni kaheksa aastat vangistust.

Kuna laste seksuaalse väärkohtlemise vastase direktiivi üks eesmärk on kriminaliseerida alaealiselt seksi ostmine, nähakse eelnõudes ette sõnaselge seksiostu keeld alaealiselt. Täpsemalt saab seaduses olema keeld astuda rahalise tasu või muu hüve eest suguühtesse või teha muid sugulise iseloomuga tegusid alla 18-aastase inimesega. Karistuseks saab sellise süüteo eest olema kuni kolmeaastane vangistus ning juhul, kui tegu pandi toime noorema kui 14-aastase lapse suhtes, siis viis aastat vangistust. Vanuses veendumine või selle väljaselgitamine on tema teenuseid osta sooviva isiku ülesanne.

Karistusseadustik saab eelnõu kohaselt täiesti uue paragrahvi, mis näeb ette karistuse alla 18-aastase inimese osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadliku jälgimise ning noorema kui 14-aastase inimese osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadliku jälgimise eest.

Sel viisil kriminaliseeritakse lastepornot sisaldavatele veebilehekülgedele teadlik sisenemine ja seal piltide, filmide vms vaatamine. Süüteo toimepanemiseks ei pea neid materjale enda arvutisse alla laadima - piisab ka teadlikust vaatamisest. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale.

Lisaks laiendatakse muudatustega lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid.

Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes ei toeta last majanduslikult, aga kuritarvitab teda seksuaalselt. Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus.

Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust.

Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust.

Õiguskomisjon otsustas enne teist lugemist konsensuslikult ühendada valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu. Viimane näeb samuti ette alaealistelt seksi ostmise keelustamist ning toob seejuures lahenduse eesmärgile mitte kasutada seaduses põhjendamatult sildistavat terminit „lapsprostituut“.