Lastekaitsjad: 70 000 lapsel pole Eestis lastekaitsetöötajat

Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm leiab, et tänases Eesti riigis puudub selgus, kuidas peaks hädasolevaid ja hooletusse jäetud laste puhul informatsioon vastavate institutsioonide vahel liikuma. Ka on praegu kehtiv lastekaitseseadus liigselt deklareeriv ning sellel puudub rakenduslik väärtus.

“Igaüks toimetab nii nagu ta heaks arvab,” rääkis Tamm Delfile, et kui politsei saab teada hooletuse jäetud lastest, peaks ta koheselt informeerima lastekaitsjaid, kuid seda alati ei tehta.

„Kindlasti tuleb julgustada kogu elanikkonda märkama perede — laste probleeme ja teavitama neist koheselt erinevate ametkondade esindajaid, et varase professionaalse sekkumisega ennetada nii laste alatoitlust, hariduslikku ja tervislikku hooletussejätmist kui ka vägivalda” ütleb Ene Tomberg, MTÜ Lastekaitse Liit vanematekogu liige.

Eestis on Tamme sõnul 178 lastekaitsjat, kellest vaid pooltel on erialane haridus. Enamik nendest on koondunud suurematesse linnadesse, mis tähendab, et väiksemates omavalitsustes ei ole ühtegi lastekaitsjat. “70 000 lapsel pole Eestis üldse lastekaitsetöötajat,” tõdes Tamm.

„Linnades on lastekaitsetöötajate kaader juba olemas, hoopis halvem on olukord maakondades ja väikestes valdades-külades, kus ainus sotsiaaltöötaja on töötute ja eakate inimeste probleemidega sedavõrd ülekoormatud, et perede ja laste probleemidele ei jätku aega ja sageli ka ettevalmistust praktiliseks toimetulekuks“, lisas Ene Tomberg.

Kohalikele omavalitsustele on küll kohustus pandud lastekaitsega tegeleda, kuid paljudel puuduvad selleks Tamme sõnul vahendid ja võimalused.

Kuigi Eesti võttis lastekaitseseaduse vastu juba 1989. aastal, ei ole see Tamme sõnul piisav. “See seadus on ääretult deklaratiivne ja jutustab ümber vaid laste õiguste konventsiooni,” rääkis ta, et rakenduslike mehhanismide poolest on seadus puudulik.

Uut lastekaitseseadust hakati välja töötama 2004. aastal, kuid siiani on see vastu võtmata, kuna Tamme sõnul on korraliku lastekaitseseaduse vastuvõtmine ja selle pärastine täitmine riigi jaosk kulukas.

Tänases Eesti Ekspressis oli lugu neljast väikelapsest, kes elasid koos koertega. Nad sõid loomadega samast kausist, haukusid võõraste peale ning nutmise asemel niutsusid ja ulgusid. Laste piinamine kestis kuid, kuigi majarahvas kutsus korduvalt välja politsei.

Abivajavast lapsest võib teatada ka üleriigilise tasuta ööpäevaringse lühinumbri 116 111 kaudu. Kõik inimesed saavad sellele numbrile helistades teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.