Lastekaitsja: lapsed kannatavad lahutuse tõttu rohkem kui kunagi varem
"Tavaliselt kaklevad lahutavad vanemad lapse hooldusõiguse pärast, aga on selliseidki juhtumeid, kus pärast lahutust ei taha kumbki oma last," tõdes Tallinna laste turvakeskuse juhataja Priit Siig ajalehele Pealinn.
Turvakeskusesse sattus hiljuti 17-aastane süstiv narkomaan. "Võtsime ta sisse väljaspool järjekorda, sest tegemist on nii noore ea kohta eriti raske sõltuvuse ning eriliselt nukra looga," lausus Siig. "See noormees ei ole taolises asutuses kaugeltki esimest korda, mäletan teda neli-viis aastat tagasi siinsamas majas väikeste poiste osakonnas. Ta ema oli hiljuti lahutanud ja leidnud seejärel uue elukaaslase, uude perre, kus oli veel mitu väiksemat õde-venda, poissi enam ei tahetud." Niigi raskes vanuses varateismelisel tekkisid probleemid, ta veetis rohkem aega tänaval kui kodus ja sattus lõpuks lastekodusse.
"Kui me tema emaga olukorda arutasime ja ma emalt küsisin, kui palju tal lapsi on, küsis ema vastu: "Kas ma loen tema ka oma lapseks?" Ema suhtumist nähes pole eriti imestada, et poiss sellisesse seisu jõudis. See kõik mõjus talle nii rängalt – lahutus ja teadmine, et su oma lihane ema ei soovi sind oma lapseks."
Tallinna laste turvakeskuse Lilleküla osakonna psühholoogi Tiina Simsoni sõnul on juhtumeid, kus kumbki vanem pärast lahkuminekut oma teismelist poega või tütart enam enda juurde ei taha, olnud mitmeid. "Meie juures oli teismeline poiss, kes sattus siia enesetapumõtetega," meenutas Simson. "Tema ema ja isa olid juba kümme aastat lahus, mõlemal uus pere, uued lapsed. Poiss elas esiti ema juures, kuid teismeeas tekkisid tal kodus konfliktid ning siis saatis ema ta isa juurde. Esialgu oli kõik hästi, kuid varsti tekkisid ka seal probleemid ning poiss saadeti tagasi ema juurde. Vanemate vahel toimus lõputu teineteise süüdistamine ja lõpuks sattus poiss meile, sest kumbki pere ei olnud nõus teda enda juurde võtma, kuigi majanduslikult tulid mõlemad pooled hästi toime."
Simson nentis, et pelgalt vanemate lahutuse tõttu lapsed turvakodusse tavaliselt siiski ei satu. "Küll aga võin öelda, et praegu on meie majas 14 last ning neist keegi ei ela koos mõlema bioloogilise vanemaga – ikka kasvatab last kas üksikvanem või bioloogiline ema-isa koos uue partneriga," lisas ta.
Simson tõi näite ka sellisest ema-isa lahutusprotsessist, mis muutus lastele suisa ohtlikuks. "On meeles väga ekstreemne juhtum, kus politsei tõi öö hakul turvakeskusesse neli õde. Nende vanemad ei saanud nugade-kahvlite jagamisel kokkuleppele ning kodune olukord muutus lastele ohtlikuks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Õnneks naaber märkas seda ja kutsus politsei. Kusjuures ka selle juhtumi puhul oli tegemist väga heal järjel perega. See lugu jätkus inetult veel väga pikka aega ning on olnud ka eeskätt just suuremate laste jaoks väga traumeeriv."
Kuigi sedavõrd drastilisi näiteid lahutusest ja selle mõjust lapsele tuleb ette suhteliselt harva, on Põhja-Tallinna lastekaitsetalituse juhtivspetsialisti Katrin Lauri sõnul raskeid lahutusi viimasel ajal rohkem kui kunagi varem. "Raske aeg on. Võib-olla on see Eestis ka "suure vabanemise" tagajärg, et ei soovita köidikuid või sidemeid," lausus ta. "Näib, et inimesed ei soovi oma ühise pereelu nimel pingutada ja suhtega tööd teha."
Abi lastele valutuks lahutuseks
MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Eesti Advokatuuriga nõustab perekonnaõigust puudutavates küsimustes kolmapäeviti kella 15-18. Nõustamisele pääseb registreerimisega telefonil 631 11 28. Arvestatud on umbes 45 minutit inimese kohta, vastuvõtt igal täistunnil (kolm inimest ühel päeval).
Kord kuus toimuvad tasuta nõuandetunnid (miniloeng ja arutelu rühmadele) Eesti Lastefondis, Lai 31. Järgmine nõustamine toimub 14. juunil kella 14-15.30.
Samuti pakub Eesti Lastefond tasulist perede individuaalnõustamist. Registreerimine telefonil 6411188 või lastefond@elf.ee
Lahutatud isade rühmanõustamisi korraldab MTÜ Isade Eest. Registreerimine veebilehel www.isad.ee.
Abi saamiseks võib pöörduda ka oma linnaosa lastekaitsetöötaja poole.
