Pereterapeut Merit Lage sõnul seisneb antud juhtumi kõige valusam osa vastuse lükkamises lapsele.

"Vastutus täiskasvanu ja lapse vaheliste suhete eest lasub alati täiskasvanul," rääkis Lage. "Suurt rolli noore inimese praeguses vastupanus, käitumisraskuste süvenemises, vägivaldsuse kasvamises ja usalduse kaotuses mängivad teda ümbritsenud täiskasvanute suhtumine ja varasemad möödalaskmised."

Lage tõi näiteks, et hüperkineetilise käitumishäirega lapsed vajavad turvalist, stabiilset, rutiinset päevakava, kus on oma osa nii distsipliinil kui ka tunnustusel. "Kõne all olev noor on aga pidanud kooli vahetama seitsme aasta jooksul viiel korral ning teda nimetatakse "Eesti kõige halvemaks lapseks"," rääkis pereterapeut.

Lastekaitse liidu hinnangul võib vale eesmärgiga tehtud meediakajastus probleemi olemust kui sellist tõsiselt moonutada ja eirata, tehes sellega probleemi lahendamisele karuteene.

Hoiaku võtmine, justkui on lapse ümber olevad täiskasvanud kõik endastoleneva teinud, kuid laps on ikkagi paha, allumatu ja üleüldse lootusetu, on taunimist väärt.

MTÜ Lastekaitse Liidu seisukoht on, et "lootusetuid" lapsi ei olemas ning vastupidise juurutamine on põhimõtteline ja jäme riive lapse õigustele.

Paha last ei ole olemas

Lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps.

Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega.

Teine variant on see, et lapsel on diagnoositud meditsiinilised käitumishäired. Tundeelu ja käitumishäiretega lapsed vajavad nii erikoolis kui ka tavakoolis professionaalseid teenuseid vastavalt individuaalsele profiilile, vajadustele.

Tihti näeme aga valusalt, et hariduslike erivajadustega lastele pole teenus erinevatel põhjustel siiski kättesaadav. Laps, kes kogeb oma võimetega ja eripäradega arvestavat õpet ja inimlikku hoiakut ei keeldu üldjuhul kooli minemast.