Lastega juhtunud õnnetuste arv üha kasvab

Kuna statistika kohaselt kasvab väikelastega juhtuvate õnnetuste arv iga aastaga, toonitab haigekassa, et lapsevanemad võiksid laste järele valvamisel oll hoolikamad.

Igal aastal leiab Eestis aset suur hulk õnnetusi just väikelastega, mis võivad sageli lõppeda ka lapse eluaegse vigastuse või surmaga. Enamikku neist õnnetustest saavad vanemad ette näha ja ära hoida, teatas haigekassa pressiesindaja Delfile.

Ekspertide hinnangul saavad lapsed kannatada paljuski just kodus ja kodu ümbruses hetkel, kui lapsevanemate tähelepanu on hajunud ja laps omapäi tegutsema jäetud.

Sageli põhjustab õnnetuse ka lapsele ohtlikult paigutatud mööbel. Näiteks kinnitamata riiulid või akna alla asetatud laud, kustkaudu laps ulatub aknalauale ronima. Enamlevinud õnnetuste põhjused ongi mitmesugused kukkumised, samuti hingamiselunditesse sattunud esemed.

“Iga viies laps Eestis vajab vigastuse tõttu haiglaravi. Samuti on kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste traumad on väga paljuski välditavad. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus 4 korda väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.

Vigastuste ennetamisega saavutatav kokkuhoid võimaldab vahendid suunata ravijärjekordade lühendamiseks. Maailma tervisepäeval algava kampaaniaga loodame kindlasti vanemate tähelepanu suunata väikelaste traumade probleemile ja anda suuniseid, kuidas õnnetusi ära hoida,” rääkis haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Sirje Vaask.

Haigekassa tellis firmalt Turu-uuringute AS elanikkonna uuringu, eesmärgiga uurida lapsevanemate hoiakuid ja selgitada välja, mis on Eesti väikelaste jaoks suurimad ohud kodus ja kodu ümbruses.

“Uuringu tulemused näitavad, et 8% 2-5- aastaste väikelaste vanematest lubavad lapsed ilma järelevalveta avalikele mänguväljakutele mängima, 14% ei näe probleemi lapse mängimises üksi suurte majade vahelisel alal ja 12% lubab väikelapsel iseseisvalt lasteaiast või huvialaringist koju tulla.

Samuti ei kasutata piisavalt laste jaoks mõeldud kaitsevarustust — 55% vanematest ei pea väikelapsele oluliseks kaitsekiivrit jalgrattasõidul, 70% ei kasuta kaitsmeid rula- ja rulluisusõidul. Vaid 1/3 vanematest on paigaldanud koju suitsudetektori ja 20% ei ole veendunud, et vahendid, millega laps koduõuel mängib, on korras ja lapse jaoks ohutud,” võttis Sirje Vaask olulisemad tulemused kokku.

Uuringust lähtub ka, et vanemad ei ole selgitanud oma lastele käitumist ohtlikus olukorras– 47% väikelaste vanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha, kui kellegagi mängukaaslastest on juhtunud õnnetus.