Muu hulgas andnuks Mõõdukate algatatud eelnõu lapsehooldustasu saavale vanemale õiguse ühele lisapuhkepäevale kuus. Selle eest oleks tasutud riigieelarvest, tasu aluseks olnuks keskmine palk.

Kuni kaheksa-aastast last kasvatavale vanemale andnuks eelnõu peale lisapuhkepäeva veel võimaluse lühendada kokkuleppel tööandjaga oma töönädalat kuni kaheksa tunni võrra. 8-12-aastase lapse vanem saanuks neli tundi lühema töönädala.

Eelnõu toetas vaid neli saadikut, selle vastu oli 43. Vastuseisu tuli nii valitsusliidust kui ka opositsioonist.

Marika Tuus Keskerakonnast ütles, et eelnõu on väga õilis vaid esmapilgul. Tegelikkuses seaks see just lapsevanemad surve alla ning tööandjad võivad loobuda nende töölevõtmisest, sest ei taha probleeme. “Tööandja teeb ikka, nagu temale on mugavam,” nentis Tuus.

Samal seisukohal oli Res Publicat esindav Andres Kork. Ka tema sõnul jätab eelnõu lapsevanema tööjõuturul löögi alla. Kork heitis eelnõule ette sedagi, et vaba päeva tasustamise alus olnuks keskmine palk, sõltumata sellest, kas lapsevanem teenib 2002 või 100 002 krooni. Lisaks nõudnuks see eelarvest ilmselt tunduvalt rohkem, kui seletuskirjas olnud 137 miljonit krooni.

Ka reformierakondlane Leino Mägi avaldas arvamust, et naised võivad eelnõu seaduseks saades sattuda löögi alla.

Mõõdukas Katrin Saks püüdis saadikuid küll mõjutada seigaga, et Euroopa Liidus töötab kolmandik naistest osalise tööajaga, kuid enamik toetas sotsiaalkomisjoni soovitust eelnõu tagasi lükata. Ka valitsus ei toetanud eelnõu.

Sotsiaalkomisjoni rahvaliitlasest juht Mai Treial on BNS-ile öelnud, et riigikogu hakkab lähikuudel arutama uue töölepinguseaduse eelnõu. Sellega seoses on praegu käimas mitu arutelu ka töö- ja pereelu ühildamiseks.