Lapsed on vähem väljas ja panevad toime kolm korda vähem rikkumisi, küberrikkumiste arv aga kasvab

 (1)
Lapsed on vähem väljas ja panevad toime kolm korda vähem rikkumisi, küberrikkumiste arv aga kasvab
Foto: Siim Lõvi

2015. aastal registreeriti Eestis 1428 alaealiste toime pandud kuritegu. Võrreldes 2005. aastaga on alaealiste kuritegude arv koguni kolm korda vähenenud, kuid Eestis on jätkuvalt tuhandeid noori, kes panevad toime õigusrikkumisi ja kelle puhul on oluline kriminaalkarjääri süvenemist süsteemselt ning kaasaegsete meetmetega ennetada.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul on alaealiste kuritegevuse vähenemise põhjuseid mitmeid.

„Ühelt poolt noorte arvu vähenemine, mis juba iseenesest mõjutab statistikat. Ka meie lastekaitse ja tugisüsteemid koolides on tugevnenud ja meil on rohkem ressursse noortega tegelemiseks,“ selgitas ta. „Teisalt on mõjutajaks märgatavalt muutunud keskkond. Noored veedavad üha enam aega nutiseadmetes ja vähem käiakse väljas. Selle arvelt on vähenenud rikkumiste arv õues, kuid kasvanud jällegi rikkumised küberruumis,“ rääkis Salla.

Oluline on reageerida tegelikule probleemile

Salla hinnangul on noorte õigusrikkumistele reageerimise puhul oluline silmas pidada seda, et enamikul juhtudel on seaduserikkumised noorukieas juhuslikud ja väljendavad puberteediea mässumeelsust.

„Suur osa kuritegudest tegelikult ei jätku ja sellest kasvatakse välja. Sellistel juhtudel ei ole ülereageerimine mõistlik, vaid isegi riskantne. Küll aga on meil ikkagi sadu noori, kelle probleemid on väga keerulised ja kelle puhul on oluline ennetada probleemide eskaleerumist. Eriti oluline on seejuures reageerida probleemile, mis on käitumiseni viinud, mitte kitsalt toime pandud õigusrikkumisele,“ rõhutas ta.

Seotud lood:

Selle eesmärgi täitmiseks on alates 2015. aastast kõige probleemsemad alaealised Justiitsministeeriumi huviorbiidis seoses mitmedimensioonilise sekkumisprogrammiga MDFT (multidimensional family therapy), mis on suunatud tõsiste õigusrikkumistega (sh uimastite tarvitamine, koolist kõrvalehoidmine, kuritegevus) noorte ja nende perede abistamiseks.

Keskenduda tuleb peresuhetele

MDFT terapeudi Pille Küti sõnul on MDFT teaduspõhine ja kaasaegne pereteraapia, mis pakub alternatiivi noorte kinnistele asutustele ja lühiajalistele sekkumistele. „Teraapia eripära seisneb võrgustikupõhises lähenemises, kuivõrd kaasame nõustamisse lisaks noorele ka tema pere, aga ka näiteks õpetaja või muu olulise tugiisiku. Usume, et toimivad peresuhted on parim ravim laste ja noorte probleemidega tegelemiseks,“ ütles Kütt.

„Meie kogemusel kutsub MDFT esile püsivamaid muudatusi kui individuaalsed lähenemised. Programm kestab kuni pool aastat ja on väga personaalne. MDFT meeskondadel on tänaseks Eestis täitunud täpselt aasta ja on hea meel tõdeda, et selle aja jooksul on teraapias osalenud inimeste toimetulek märgatavalt paranenud ja katkestamisprotsent on olnud väga madal,“ lisas ta.

MDFT sekkumisprogramm on suunatud 11-19-aastastele lastele ja noortele, kellel on probleeme seaduskuulelikkusega ja oht sattuda kuritegude tõttu vanglasse või erikooli. Eestis tegutseb täna 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT kogenud terapeuti. MDFT programmi on läbinud üle 100 pere ja hetkel on töös üle 90 juhtumi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare