Lang: Tere tulemast koju, Murru vanglasse
Langi sõnul on Eesti positsioon olnud antud asjas ettevaatlik. “Seni oleme lootnud lähenemisele, et põhimõtteliselt on igaühel õigus kanda karistus kodumaal, aga väljasaatmiseks on vaja kinnipeetava nõusolekut.”
Eesti pole seni soovinud kinnipeetava tagasitoomise kulusid enda peale võtta. Valitsus otsustas neljapäeval toetada seda printsiipi, et kinnipeetava enda nõusolekut pole enam väljasaatmiseks vaja.
Eestil on sõlmitud Soome ja Rootsiga lepingud, mille kohaselt tuuakse Eesti pahad poisid väljasaatja maa kulu ja kirjadega koju. “Eks ta nii peab jääma, et see, kes tahab neist lahti saada, toob nad ka Eestisse,” lisas Lang.
Praegu reguleerib Euroopa Liidus vangide üleandmist konventsioon, mille kohaselt on kodumaale saatmiseks vaja nii kinnipeetava enda kui ka elukohariigi nõusolekut. Samas on iga kinnipeetava ülalpidamine riigile suhteliselt kallis ning iga riik on huvitatud välismaalastest vangide arvu vähendamisest.
Seda aspekti silmas pidades koostas Euroopa Nõukogu 1997. lisaprotokolli, mis võimaldab vangistusega karistatud isikuid üle viia karistuse kandmise jätkamiseks kodumaale nende tahte vastaselt juhtudel, kui nende suhtes tehtud kriminaalkohtu otsuses või sellega seonduvas haldusotsustuses sisaldub märge isiku karistuse kandmisest vabanemisel kohesele karistavast riigist väljasaatmisele. Nimetatud lisaprotokolli on ratifitseerinud 16 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Lisaprotokolli praktiline rakendamine on toonud kaasa palju probleeme ning ka hulgaliselt kaebusi Euroopa inimõiguste kohtusse.
Euroopa Liidu nõukogu koostas Austria, Rootsi ja Soome eestvedamisel mullu jaanuaris raamotsuse, mille kohaselt saaks EL liikmesriikides vabaduskaotusega karistatud isikuid viia üle viia nende kodumaale, kus nad jätkaksid oma karistuse kandmist.
