"Kui kultuuriministeerium peaks panema välja relvastatud mundris valve, siis on küll kätte jõudnud tohutu demokraatiakriis. See on kindlasti kõige viimane ministeerium, kus seda tehakse," ütles Lang intervjuus BNS-ile.

Ministri sõnul tekib küsimus, kas demokraatliku riigi institutsioonid peavad ennast peitma kuulikindlate klaaside taga. "Kui keegi tahab siia mingit pommi sisse panna, siis seda saab teha tänavalt, ega need aknad siin midagi ei pea. Me tohutuid turvamehi siia kultuuriministeeriumisse kindlasti palkama ei hakka. Aga ärge arvake, et meil mingeid turvasüsteeme siin ei ole, need ei paista lihtsat silma," lausus Lang ja kinnitas, et ministeeriumi turvalisus on tagatud.

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles oktoobris BNS-ile, et politsei ja kaitsepolitsei viivad pärast augustis kaitseministeeriumis toimunud tulistamisjuhtumit läbi analüüsi ja koostavad ministeeriumitele turvalisuse tõhustamiseks soovitusi. Vaheri sõnul võib seda nimetada soovituste käsiraamatuks.

Viimane tõsiseim julgeolekuintsident Eesti riigiasutustes toimus 11. augustil, kui Armeeniast pärit Eesti kodanik Karen Drambjan tungis kaitseministeeriumisse. Püstoli, üle saja padruni ja üle kümne lõhkekehaga relvastatud mehe alistamine vältas üle kahe tunni. Drambjan hukkus tulevahetuses. Sündmuse käigus sai üks politseinik kerge kuulihaava ja teine sai tabamuse kuulivesti. Ükski ministeeriumi töötaja vahejuhtumis kannatada ei saanud.