Kui sotsiaalminister Jaak Aab ja teised keskerakondlased näevad riikliku alkoholipoliitika põhielementidena riiklikke öiseid kauplemispiiranguid ja alkoholi telereklaami keelamist, on tegu ikka tõeliselt vaimuvaese lähenemisega, kirjutab Lang oma kodulehel.

“Kuna toimivate lahenduste väljatöötamine alkoholist tingitud ühiskondlike probleemide vähendamiseks käib neile ilmselgelt üle jõu, tegeldaksegi lärmaka asendustegevusega. Ma ei ole kusagil näinud alkoholitööstuse reklaame pealkirjadega „Hakka jooma“ või „Joo ennast täis!“.

Pesupulbrireklaam, mida on kordades teles rohkem kui alkoholireklaami, ei pane kedagi oma pesu pesema kaks korda järjest, toob Lang näiteks. “Kuid millegipärast usutakse, et just õllereklaam teles põhjustab raskete tagajärgedega joomist.” “Avalik koht on väga lai mõiste ja hõlmab endas suuremat osa ruumist, mida inimesed igapäevaselt kasutavad. Need on rannad ja metsad, veekogud ja teed. Aabi aetav absoluutne alkoholitarvitamise keeld avalikus ruumis on lihtsalt jabur ja variserlik.

“Jõustada seda keeldu ei ole niikuinii võimalik, sest Eesti politseil on targematki teha, kui kiusata talvel jää peal sikutimehi või metsas piknikulisi,” märgib justiitsminister. Riikliku alkoholipoliitika väljatöötamine on vastavalt Eestis kehtivatele seadustele täna põllumajandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ükski neist ametkondadest ei ole viimase kahe aasta jooksul käinud välja ainsatki ideed, kuidas vähendada alkoholipruukimisest tingitud negatiivseid tagajärgi. “Kui arendada edasi nende praegust valimiseelset populismi, võiks ju nõuda rangeid piiranguid tikkude kättesaadavusele, sest tulesurmade arv on Eestis enneolematult kõrge.” Ma ei arva, et riikliku alkoholipoliitikaga oleks Eestis asjad korras. Ideede puudust ja küündimatut asjaajamist ei saa aga varjata parteibroilerite pikettide korraldamisega justiitsministeeriumi ees, kellel kogu selle asjaga õige vähe pistmist on.