Justiitsminister hoiatas uue vaikiva ajastu saabumise eest. „Vähe on arutletud selle üle, et keskkonnas, kus solvangud ja laim on muutunud kasumit taotlevaks tööstusharuks ja sellele ei järgne riiklik kaitse, ei soovi keegi oma mõtteid ja ideid enam väljendada,“ ütles Lang justiitsministeeriumi teatel.

Oma kõnes tõi justiitsminister välja asjaolu, et samas kui isikute au ja väärikus ei ole Eestis karistusõigusega kaitstud, esitavad inimesed tsiviilhagisid oma õiguste jaluleseadmiseks siiski vähe.

Lang tõdes, et kindlasti on oma osa ka seadusandlusel ning seda poolt analüüsib justiitsministeerium põhjalikumalt, kuid rõhutas ühtlasi, et ka kehtivad seadused võimaldavad kohtutel senisest märksa jõulisemalt tegutseda.

„Kohtud võiksid mõista, et nii nagu kõigis teisteski asjades, peaksid ka au ja väärikuse menetluskulud olema täies mahus kaetud nende poolt, kes on õigusvastase teo toime pannud,“ ütles Lang oma kõnes.

„Arenenud demokraatias on loomulik, et oma õigust au ja väärikuse kaitsele realiseerida sooviv isik palub kohut mõista talle välja õiglane hüvitis, ilma, et isik hagiavalduses ise seda hüvitise suurust kindlaks määraks,“ nentis Lang.

Langi sõnul peab sellisel juhul kohus määrama hagi hinna ning tema hinnangul pole ainsatki põhjendust selleks, miks Eesti kohtunikud määravad sellisel juhul alati selleks hinnaks miinimumi ehk 15,000 krooni. „Aga just see kohtu otsus võimaldab täna mõista kohtukuludeks välja maksimaalselt 6500 krooni,“ ütles justiitsminister.

Lang sõnas, et advokaadid on oma kliente nõustades neid hoiatanud, et isegi kohtus võidu saavutamisel tuleb arvestada, et see võit maksab palju raha. „See tähendab, et õiguskaitse teatud asjades on tagatud üksnes rikastele ja sedagi piiratud ulatuses,“ tõdes Lang.