"Üheks suuremaks õnnestumiseks, ning samas kõige rohkem südamevalu toonud sündmuseks oli suurt avalikku vastukaja - nii rõõmu, ülistusi, kui süüdistusi saanud sündmus - Peterburi Jaani kiriku taasavamine. Seda oli Eesti riik oodanud aastakümneid. Tänaseks on Peterburi Jaani kirik paljude inimeste ühiste jõupingutustega taastatud ja sisse õnnistatud," rääkis Randjärv Delfile. "Suureks õnnestumiseks võib pidada Eesti kultuuri tutvustamise projekte 2011. aastal välismaal  - Helsingi raamatumessil peakülalisena esinemine, esmakordselt Pariisis toimunud Eesti kultuurikuu, Peterburi Jaani kiriku avamine - tänu nendele sündmustele on meie väike riik saanud suuremaks, tutvustanud ennast ja saanud uusi austajaid."

Kodumail toimunud sündmustest andsid Randjärve arvates tooni noorte laulu- ja tantsupidu kogu oma innovaatilisuses - ühel laval ja platsil, koos ühendatud pillide orkestriga ning Ehtekoja ja igihalja käsitööga.

"Tähtis on see, et mitte ainult Eesti ei tutvustanud oma kultuuri suurele maailmale, vaid ka teised riigid panustasid meie kultuuriellu - traditsiooniline teatrifestival "Kuldne Mask Eestis " oli mööduval aastal enneolematult suurejooneline. 10 erinevat etendust, kokku 18 unustamatut teatriõhtut. Uuele traditsioonile panid aluse Dovlatovi päevad, mis olid pühendatud tuntud kirjanikule, kes pidas Tallinna olulisemaks linnaks oma elus. Suur huvi selle sündmuse vastu tundsid ka väliskülalised," lisas ta.Aga ebaõnnestumised?

"Ebaõnnestumisi ei oska nimetada," kõlas ta napp vastus.