Kuigi rahvusvahelised konventsioonid ja Eesti kodanikeorganisatsioonid on aastaid nõudnud eraldi perevägivalla paragrahvi loomist, siis karistusseadustiku uues eelnõus seda ei tehtud. Selle asemel lisati tavalise kehalise väärkohtlemise paragrahvi alla raskendava asjaoluna see, kui vägivallaakt on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või korduvalt.

Ehk kui keegi peksab kedagi korduvalt, mis on perevägivallale omane, siis see on karmimalt karistatav: edaspidi kas rahatrahviga või kuni viieaastase vangistusega. N-ö tavaline peksmise karistuse ülemmääraks jääb üks aasta.

Perevägivalla karmimat karistusmäära soovis oma arvamuses näha sotsiaalministeerium.

Valitsus kinnitas eile justiitsministeeriumi juhtimisel pikalt ettevalmistatud karistusseadustiku revisjoni, millega kaotatakse umbes kolmandik seni kehtinud süütegusid.

Justiitsminister Hanno Pevkuri selgitusel oli peamine eesmärk kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Muudatusega enamasti leevendatakse seni kehtinud karistusi. Valitsus otsustas algatada vastava seaduseelnõu, mis saadetakse edasi riigikogusse. Karistusseadustikus muudetakse rohkem kui 200 paragrahvi.