Lagedil löödi lahingut

Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muuseumis lavastasid klubi Frontline ja teised ajaloohuvilised lahingu Vabadussõja aegadest.

Ajalookonverentsi “90 aastat Eesti ja Soome iseseisvumisest” raames elustus täna 1919. aasta. Mängulahinguväljal ei kõlanud küll soome, rootsi ega taani keel, küll aga eesti ja vene keel, milles kõnelesid võitlejad 90 aastat tagasi, vahendas ETV24 “Aktuaalset kaamerat”.

Kuulipilduja ning soomusrong olid Vabadussõja tandril otsustava tähtsusega. Kui prits kinni kiilus, võis see olla lahinguõnne pöörava tähendusega.

Soome vabatahtlikke, punaväelasi ja eesti sõdureid ning saatuse sunnil eestlasi tõsiselt toetanud vene valgeid mängisid nii venelased kui ka eestlased.

“Eesti rahvas suutis formeerida oma armee ja saada iseseisvaks võideldes kahe vaenlasega, kes pretendeerisid sellele maale või mõjule selle maa üle. See on tõsiasi,” kõneles ajaloo taasesitaja Juri Steinle.

Soome oli eestlastele oma autonoomiaga olnud eeskujuks juba ärkamisajast saadik. Ehkki pärast Esimest maailmasõda orienteerus soome Saksamaale, eestlased aga Inglismaale, oli veri ikkagi paksem kui vesi ja soomlased toetasid meid nii sõjaliselt kui moraalselt.

“Soome vabatahtlikud kriitilisel hetkel olid oluline panus, muidugi unustamata Inglise armeed. Aga võibolla veelgi olulisem oli moraalne toetus, mida me saime soomlastelt sel hetkel, kui valmisolek Vabadussõjas lõpuni võidelda nii kindel ei olnud,” rääkis kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil on saanud kohtumispaigaks elava ajaloo harrastajatele, kes sõdurielu detailitundmisega rikastavad Eesti sõjaajalugu.