Laevaringuga maja rajoonis ehitati füüsikat eirates
„Tegemist on eelpingestatud raudbetoonpaneelidega, mille peale tegelikult krohvi panna ei tohi,” ütles Salusaar.
Henn Salusaare sõnul lepingutes lagede krohvimist ette nähtud polnud ja selle töö tellis Merko kohapeal. „Merko leppis meie töötajatega kohapeal kokku, et korterite lagede pinnad krohvitakse tasaseks. Siis lepiti ka hinnas kokku. Üheski lepingus seda tööd aga kirjas pole,” märkis ta.
Ei sobi kokku
Salusaar enda sõnul asjaga kursis ei olnud. „Oleksin kohe keeldunud lagede krohvimisest, sest teada on, et kahe niivõrd erineva füüsikalise mõjuga elemendi kokkupanekust ei saagi midagi head tulla,” ütles ta. Tema sõnul on korduvalt ette tulnud, et eelpingestatud raudbetoonpaneeli üle krohvides hakkab mõne aja pärast välismõjude, nagu temperatuur, niiskus või koormuse tekkides krohv maha pudenema.
„Ehitatakse betoonist trepp, mis krohvitakse üle, et astmed oleks tasapinnas. Paari aasta möödudes on aga krohvis mõrad sees ning see pudeneb laiali,” tõi kauaaegse ehituskogemusega mees näite kahe materjali omavahelisest sobimatusest.
Salusaare sõnul tellis elurajooni projekteerija neilt lihtsalt vale töö, mille eest nüüd ainuüksi alltöövõtja tahetakse vastutama panna. „Seda, kui suures ulatuses lagesid üle krohviti, et need tasapinnas oleksid, ma öelda ei oska,” tunnistas Salusaar ja lisas, et Merko töödejuhataja käis ehitusmeestega kaasas ja näitas ette kohti, kust tuleb krohvida.
Tallinna ehituskooli ehitusosakonna vanemkutseõpetaja Aleksander Topper nentis samuti, et korteri ehitusel on ilmselgelt tehtud kehva tööd, sest muidu ei oleks lagi alla kukkuda saanud. „Viga ei saa olla ainult krohvimises, vaid see peab olema juba algses ehituses,” sõnas ta.
Merko Ehitus aga teatas eile, et ei näe endal mingit süüd ning Saviliival ehitati täpselt nii, nagu peab.
Merko Ehituse juht Tiit Roben palus toimunu pärast vabandust. „Tegemist on väga erandliku juhtumiga, mis meie jaoks piinlik ja ebameeldiv,” teatas ta.
