Laenuajastu vajab uusi pärimisreegleid

Justiitsministeeriumi soov keerata kehtiv pärimissüsteemi pea pealt jalgadele ja seista pärimisasjades “kadunud poegade” ja võlausaldajate huvide eest vallandas riigikogus probleemitulva.

Praegu läheb pärandvara pärijale üle vaid juhul, kui ta selle vastu võtab, mis tähendab üldiselt notaril käiku. Kui pärija välja ei ilmu, kohe varale ei mõtle või ametlikke teateid ei loe, jääb ta varast ilma, kirjutab Eesti Päevaleht. “Kehtiv seadus ei taga piisaval määral kõikide pärijate kaitset,” lausus justiitsminister Rein Lang eelnõu esimesel lugemisel.

“Eelnõu lähtub eeldusest, et pärija tahab pärida. Ta peab notari juurde minema üksnes siis, kui ta soovib pärandist loobuda,” selgitas Lang. Nii väheneb oht, et pärijad mõne oma sugulase maha salgavad, sest näiteks välismaal viibija saab hiljem oma osa teistelt välja nõuda.

Langi hinnangul kaitseb uus kord ka võlausaldajaid, kes saavad kohe teada, kellelt võlgu sisse nõuda. Elus on küllalt juhtumeid, kus ühistutel pole kellegi poole pöörduda surnud inimese korteri soojaarvete pärast. Pilt selgineb eeskätt pankade jaoks, kes saavad välja uurida, kes on laenu abil ostetud korteri või maja pärija. Langi sõnulei tasu karta, et mõnele inimesele paar aastat hiljem ootamatult suured võlad sülle kukuvad, sest ka siis saab pärandist loobuda või ta inventuuriga vastu võtta.

Linde väidab vastu, et nii põhimõtteline pööre muudaks pärimise hoopis keerulisemaks, kallimaks ja aeglasemaks. “Sundpärimine ei ole õige, kui inimene mingil juhul ei taha pärida,” sõnas ta. “Ükskõiksete pärijate kasv annab tööd juurde advokaatidele.”

Notarite Koja esimehe Tiit Sepa sõnul on paratamatu ka notarite töökoormuse kasv, sest lisandub pärandvara jagamise lepingute tegemine. “Kui läheme reformimise peale, isegi siis lõpeb see, et pärand ei moodusta tompu. Täna antakse päranditunnistust välja üksikutele asjadele, autole, majale, korterile,” ütles Sepp. Pärijatel tuleb notarile edaspidi maksta juurde päranditombu jagamise eest.

Linde arvustas eelnõu sätteid, mis ülendavad abielu lahutamise nõude inimese viimaseks tahteks. Peres on hetkeline riid, mees kõnnib avaldusega kohtusse, kuid tagasiteel külastab teda vikatimees ning 20 aastat kooselu ei tähenda enam midagi ja naine saab ainult poole ühisvarast, kirjeldas ta. Linde kinnitusel on rahval veres Balti eraõigusele tuginev pärimissüsteem, mida on Eestis rakendatud juba 150 aastat.