Laar: tänast Eestit ei oleks ilma Eesti Kongressita
“Debatt, kes meist on parim Liivimaa ratsutaja ei ole just kõige õigem sellise juubeli puhul,” rääkis Laar Delfile ning leidis, et vastupidiselt mõnele inimesele ei pea Eesti Kongress oma tähtsust tõestama.
“Eesti Kongress teab, mida ta on teinud, milline on tema roll olnud ja see on minu meelest äärmiselt positiivne,” sõnas Laar ja jätkas: “Kui me ütleme, et oleme rahul tänase Eestiga, siis peame ütlema ka seda, et tänast Eestit ei oleks ilma Eesti Kongressita sellisel kujul tulnud.”
Laar meenutas, et idee sai koos Trivimi Velliste ja Tunne Kelamiga kokku lepitud toonases Moskva kohvikus. Samas rõhutas ta, et algse idee väljapakkujaid oli mitmeid. “See polnud mitte ühe-kahe mehe looming, see oli idee, mis oli rahva enda seas juba mõnda aega tekkinud, kuidas leida teed taastamaks Eesti vabariik. Mitte luua uusi süsteeme ja uusi riike, vaid just taastada Eesti vabariik.”
Laari sõnul oli Eesti Kodanike Komiteede liikumine üsna haruldane liikumine laiemaski mõttes.
“Eesti Komiteede liikumise kaudu sai suurem osa Eesti kodanikest öelda oma isikliku „jah“. Ütelda üheselt, selgelt, ise vastutust kandes, oma allkirja andes, teades, et need allkirjad jäävad alles, et ma olen fikseerinud ennast Eesti vabariigi kodanikuna,” nõudis see samm Laari sõnul ajal, mil Eesti oli veel okupeeritud võõra sõjaväe poolt üsna suurt julgust ning just selle pärast saigi Eesti riik paljudele inimestele omaseks.
“Olles kahe esinduskogu liige, Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu liige, tean ma üsna täpselt, millist rolli Eesti Kongressi seisukohad paljude Ülemnõukogu otsuste langetamisel etendasid ja sellega ka kogu Eesti arengut mõjutas,” kinnitas Laar.
