Laar kavatseb Saksa vormis sõdinud mehed ametlikult vabadusvõitlejateks tunnistada
Laari nõunik Rauno Veri oli eelmisel nädalal seda kava kommenteerides kidakeelne. “Eelnõu on valmimisjärgus, selle menetlemiseni ja sisu arutamiseni riigikogus ning avalikkuses plaanime jõuda kevadel.”
Tegemist on sama mõttega, mida veel eraldi Isamaaliidu ja Res Publica nimesid kandnud kaks erakonda proovisid riigikogus heaks kiita juba aastal 2005, mil esitati esimene sellesisuline riigikogu otsuse eelnõu. Toona lükkas valitsus selle tagasi, eelnõu kohendati, ent 2006. aasta 30. märtsil lükkas Andrus Ansipi juhitud koalitsioonivalitsus Keskerakonna ja Rahvaliiduga selle uuesti tagasi.
“Justiitsministeerium leiab, et eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine õhutab suure tõenäosusega Eesti ühiskonnas erinevatel pooltel võidelnute omavahelist vaenu,” põhjendas tollal seda otsust Rein Langi juhitud justiitsministeerium.
Sama otsust üritati läbi suruda ka 2010. aastal, jälle ebaõnnestunult. Ent sel korral on otsuse riigikogus läbiminek juba oluliselt tõenäolisem, sest see punkt on kirjutatud ka koalitsioonileppesse ja sellest lähtuvasse valitsuse tegevusprogrammi. Tõsi küll, punkti sõnastus on mõneti krüptiline, mistõttu see pole seni pälvinud suuremat avalikkuse tähelepanu. Siin see punkt on. “Toetame Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamist Riigikogu otsusega”.
Eelnevate riigikogu otsuste tekstid ja seletuskirjad aga annavad meile natuke infot selle kohta, mida see lühike fraas tegelikult tähendab.
Riigikogu otsuse tekst algab 1944. aasta olukorra lühikese sissejuhatusega, millele järgneb tekst: “Eesti Vabariigi kodanikud osutasid nimetatud olukorras Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu sõjalisele agressioonile Eesti Vabariigi vastu ning järgnevalt Eesti Vabariigi ebaseaduslikule okupatsioonile õiguspärast relvastatud vastupanu, võideldes Eesti Vabariigi de facto iseseisvuse taastamise eest.”
Ja järgneb riigikogu otsuse lühike fraas: “eelnimetatud relvavõitlust Eesti Vabariigi territooriumil tuleb pidada Eesti vabadusvõitluseks ja selles osalenud Eesti kodanikke — Eesti vabadusvõitlejateks.”
Selle otsuse eest pikalt võidelnud Trivimi Velliste lausus Delfile, et ta pole küll näinud kaitseministeeriumis valmiva otsuse teksti, ent see tugineb samadele lähtealustele ja filosoofiale kui eelnevad eelnõu, mistõttu kui tekstis on muudatusi, siis on need pigem väikesed.
Velliste sõnul on Laar ka selge sõnaga lubanud, et taoline otsus tuleb. Selle aasta juulis Tartu lauluväljakul toimunud vabadusvõitlejate kogunemisel ütles Laar Velliste sõnul kõva häälega rahva ees välja, et järgmise aasta samaks ajaks on riigikogu nende vabadusvõitlejaks tunnistamise otsuse vastu võtnud.
Velliste oli otsuse vastuvõtmisest rääkides väga optimistlik, sest praegu on koalitsioonis vaid kaks erakonda ning kui IRL on seda alati toetanud, siis ka Reformierakonna juht Andrus Ansip on pidanud mitu väga rahvuslikku kõnet, kiitis Velliste. Mõistagi meeldiks talle, kui otsus saaks riigikogus võimalikult palju poolthääli ka teistelt erakondadelt.
Velliste tunnistas, et Venemaa üritab seda kindlasti ära kasutada eestivastase infosõja pidamiseks, ent kui kaalukaussidel on Venemaa laim ja praeguseks juba 85-90 aastaste vanade meeste väärikus, siis Velliste sõnul ei tohiks olla kahtlust, et meie moraalne kohus on toetada meie vabaduse eest võidelnud vanu mehi. Eriti, kuna Venemaa laimab meid niikuinii, teeme me, mida teeme.
“Na tahavad siit maailmast rahuliku südamega minna. Keskealised võibolla ei mõista seda. Ent see on moraali ja eetika küsimus,” selgitas Velliste.
