Allakirjutanud leiavad, et vaadates tänapäeva Euroopat on täiesti selge, et ajalugu ei ole lõpule jõudnud ja see jääb traagiliseks, vahendab The Guardian.

Euroopa kodanikud, institutsioonid ja valitsused seisavad tõsise väljakutse ees. Kas me soovime aktsepteerida väikese riigi piiride ühepoolset muutmist jõu abil? Kas me soovime tolereerida võõraste territooriumide de facto annekteerimist suurvõimu poolt?

Allakirjutanud kutsuvad üles Euroopa Liidu 27 liikmesriigi demokraatlikke juhte määratlema ennetavat strateegiat, et aidata Gruusial rahumeelsel teel taastada oma territoriaalset terviklikkust ning saavutada ebaseaduslikult Gruusia pinnal viibivate Vene vägede lahkumine.

Keegi ei soovi kirja autorite sõnul vastasseisu Moskvaga ega külma sõja aegse vaenuliku õhkkonna tagasitulekut. Sama oluline on aga ka see, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid saadaksid selge ja ühehäälse sõnumi Venemaa praegusele juhtkonnale.

Kui Euroopa Liidu poolt loodud ja Heidi Tagliavini juhitud komisjon valmistub avaldama oma raportit Vene-Gruusia sõja põhjuste kohta, kutsuvad kirja autorid kõiki eurooplasi üles lähimineviku valusaid õppetunde meelde tuletama.

Esiteks, suurvõim leiab või konstrueerib alati põhjuse vallutada naaber, kelle iseseisvus talle ei meeldi. Allakirjutanud tuletavad meelde, et Hitler süüdistas 1939. aastal poolakaid vaenutegevuses ning samamoodi süüdistas Stalin soomlasi 1940. aastal. Samuti on Gruusia ja Venemaa puhul — oluline küsimus on see, milline riik teisele kallale tungis, mitte see, milline sõdur tulistas esimese kuuli.

Teiseks, lääne demokraatiate võimetusel anda vastus sõbraliku, kuigi väikese riigi tükeldamisele võivad olla ülemaailmselt väga tõsised tagajärjed, hoiatavad kirja koostajad.

Oleks katastrofaalne, kui me vaataksime mingilgi viisil läbi sõrmede sedalaadi tegevusele, mis tõukas meie kontinendi suuremaks osaks eelmisest sajandist sõtta ja lõhestatusesse, leiavad kirja autorid. Kaalul ei ole rohkem ega vähem kui projekti saatus, millele me pühendame jätkuvalt oma elu: Euroopa kontinendi rahumeelne ja demokraatlik taasühendamine.

Kirjale on alla kirjutanud: Václav Havel, Valdas Adamkus, Mart Laar, Vytautas Landsbergis, Otto de Habsbourg, Daniel Cohn Bendit, Timothy Garton Ash, André Glucksmann, Mark Leonard, Bernard-Henri Lévy, Adam Michnik, Josep Ramoneda.