Laaneotsa küsitud riigikontroll näitas kaitseväe valmisoleku kasvu peale ameti Terrasele üleandmist

 (59)
Ants Laaneots ja Riho Terras
Ants Laaneots ja Riho TerrasFoto: Andres Putting

Kaitseväe eelmine juhataja Ants Laaneots leidis EPL-ile antud intervjuus, et riigikontroll võiks uurida riigikaitse raha kulutamise mõistlikkust. Tegelikult ongi riigikontroll seda uurinud ja leidnud, et peale seda, kui Laaneots andis kaitseväe juhtimise üle Riho Terrasele, on kaitseväe valmisolek kasvanud.

Riigikontroll uuris oma auditite käigus kaitseväe sõjaajaüksuste reaalset mehitatust ja varustatust 2012. ja 2016. aastatel. Vahepealsetel aastatel oli kaitseväe ambitsiooni vähendatud. Uueks eesmärgiks seati täielikult mehitada ja varustada aastaks 2022 varasemaga võrreldes 50 protsenti väiksem, 21 000 meheline sõjaaja struktuur.

2016. aastal leiti, et kaitseväe üksuste mehitamise ja varustamise planeerimine lähtub riigikaitse arengukava järgsetest ohuhinnangutest, neist tulenevatest pikaajalistest eesmärkidest ja ajalistest prioriteetidest.

Riigikontroll kiitis, et kaitseväge arendatakse vastavalt sellele, kui palju selleks tegelikult raha on. "Riigikaitse arengukava 2013–2022 on olnud riigi tasandil üks paremaid näiteid sellest, kus pikaajalised eesmärgid ja võimalused on omavahel kooskõlas ning arengukava on olnud võimalik järk-järgult ellu viia," leidis riigikontroll.

Riigikontroll leidis, et sõjaaja struktuuri mehitatus ja varustatus vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) on peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. 2016. aasta aprilli seisuga on kõige prioriteetsemad üksused olulisel määral paremini ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Seotud lood:

Samuti leidis riigikontroll, et kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes.

Riigikontroll kritisseeris aga seda, et ajateenistusest väljalangevus on kasvanud ja see mõjutab reservüksuste mehitatust. "Ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel. Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest kõlblikud," leidis riigikontroll.

Samuti kritiseeris riigikontroll, et otsustajatel pole piisavat ülevaadet sõjaajaüksuste mehitatusest, väljaõppetasemest ja varustatusest. Selle ülevaate andmiseks vajalikku mobilisatsiooni infosüsteemi ei olnud kaitseministeerium rohkem kui kümne aasta jooksul eesmärgipäraselt välja arendatud. Sama infosüsteemi puudust kritiseeris riigikontroll ka 2012. aastal, aga järgneva nelja aasta jooksul ei jõutud sellega kuhugi.

2012. aasta kriitika

Ants Laaneots lahkus ametist 2011. aasta lõpus. Järgmisel aastal tehtud audit oli parajalt kriitiline.

Riigikontrolli hinnangul ei olnud kaitseministeeriumi ega kaitseväe
tegevus soovitud kaitsevõime saavutamiseks vajalike materiaalsete
ressursside moodustamisel ootuspärane, kuna tegevuste
koordineerimine ja tulemuste kontroll sõjalise kaitse arengukava
2009–2018 täitmise üle oli puudulik ning osapooltel ei olnud selget
kokkulepitud tegevuskava selle elluviimiseks.

Soovitud kaitsevõime saavutamise nimel tegutsemist ei
juhitud riigikontrolli hinnangul süsteemselt. Tegevuste alguses ei töötanud kaitseministeerium välja kontseptuaalseid aluseid, kümne aasta arengukava elluviimiseks konkreetseid tegevuskavasid, eelarvet ega pikaajalisi hankeplaane. Eesmärkide elluviimiseks ei määranud
ministeerium ka konkreetseid sihttasemeid ega tähtaegu. Puudus ka
süsteemne aruandlus tegevuste täitmisest.

Materiaalsete ressursside planeerimiseks ja hankimiseks
puudusid realistlikud pikaajalised eesmärgid, kokku lepitud
prioriteedid ning kinnitatud pikaajalised hankeplaanid.

Pikaajaliste realistlike eesmärkide ja hankeplaanide puudumise tõttu
soetati aastatel 2009–2012 varustust ühe aasta kaupa. Samuti puudus
selge kokkulepe eelisjärjekorras arendatavate kaitsevõimete kohta,
mis oleks vähenenud eelarve tingimustes aidanud keskendada hanked
just nendele üksuste varustamisele, mille komplekteeritus on
kaitsevõime tagamisel olulise tähtsusega.

Loe veel

Eesmärkide ja selgete prioriteetide puudumise tõttu juhinduti
üksustele varude hankimisel sageli põhimõttest, et igal sõjaajaüksusel oleks midagi olemas, jättes tähelepanuta üksuse võime täita oma ülesannet kavandatud ulatuses.

Kaitseministril ja kaitseväe juhatajal ei ole olnud pikka aega
ajakohast ülevaadet sõjaajaüksuste olukorrast. Ülevaadet selle
kohta, kas üksused on mehitatud, varustatud kõige vajalikuga ja
valmis formeerimiseks, ei esitatud.

Samuti kritiseeris riigikontroll seda, et majanduskriisi ajal kärbiti kaitsekulusid, aga kaitseväe plaanid sellest ei muutunud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare