Laaneots: Venemaa suurt pealetungi vast ei tule, aga ukrainlased valmistuvad halvimaks

Ukrainlased valmistuvad hoolega Venemaa uue pealetungi tõrjumiseks Ida-Ukrainas, aga paistab, et suurt pealetungi Harkivi või Kiievi peale Venemaa ette võtta ei julge, rääkis neljapäeval eile Ukrainast visiidilt saabunud endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots.

Koos riigikogu kolleegide Johannes Kerdi ja Marko Mihkelsoniga Ukrainat külastanud Laaneots ütles, et praegune olukord tekitab Ukrainale palju muret, sest Venemaa on koondanud Ida-Ukrainasse ja Venemaa piiriäärsetele aladele tohutult vägesid. Kardetakse uut Venemaa pealetungi.

Ukrainlased on Venemaa pealetungi vastu valmistumiseks hakanud rajama suuri kaitseliine nii Ida-Ukraina sõjapiirkonda kui ka Harkivi lähedale. "Tundub aga, et suurele pealetungile Harkivi või Kiievi peale Venemaa ei lähe, sanktsioonid mõjuvad ja nad üritavad nendest vabaneda," arvas Laaneots.

Küll aga üritavad venelased hoida ukrainlasi pideva pinge all. Ukrainlaste liine tulistatakse tihedalt nii suurekaliibrilistest snaiprirelvadest kui ka raketiheitjatest. Samuti proovivad venelased väikeste pealetungidega kasvõi mõned meetrid maad juurde võita.

Puudus on varustusest

Ukraina suurendab oma sõjaväge ja mobiliseeritute väljaõpe, mida Laaneots Kiievist 70 kilomeetri kaugusel asuvas Desna väljaõppekeskuses nägi, oli väga intensiivne. Kaitse-eelarvet on nad kahekordistanud, see on nüüd üle nelja miljardi euro.

Ukrainlaste probleemiks on, et puudu on igasugusest sõjavarustusest ja see, mis on, on arhailine. Kui relvasid ei taha lääneriigid anda, siis oleks ukrainlastele hädasti vaja vähemalt varustust. Desnas võis näha, kuidas Ukraina sõdurid käisid ringi igasuguste kirjude vormiriietega, mida oli kusagilt õnnestunud saada.

Noore sõjakoolist tulnud leitnandina teenis ka Laaneots ise Desnas. Tollal oli see väga heas korras sõjaväebaas, aga vahepealsel ajal oli seal kord käest ära läinud. Sissepääs väljaõppekeskusesse oli kõigile avatud ja sinna oli tekkinud putkamajandus ehk igasugu müügi- ja lõbustusasutusi. Ukraina eelmise president Viktor Janukovitši ajal oli mõte see väljaõppekeskus üldse sulgeda. Sellest mõttest on nüüd loobutud ja ka sissepääs baasi toimub praegu vaid lubade alusel, aga vahepeal territooriumile tekkinud putkamajanduse lõpetamine on juriidilistel põhjustel keerukas.

Kuna välismaalt relvaabi saamine on ebatõenäoline, on Ukraina hakanud ise oma relvatööstust uuesti üles ehitama. Selle jaoks on neil aga palju rahalist ja materiaalset abi vaja.

Hetkel on Ukrainal vaja aega võita, et jõuaks oma riiki üles ehitada. "Nad kaebasid, et nad on üksi jäänud. Me püüdsime seletada, et ei ole üksi jäänud, sanktsioonid töötavad," rääkis Laaneots. Abi annavad ukrainlastele ka näiteks need 300 USA sõjaväelast, kes hetkel Lääne-Ukrainas Ukraina üksustele väljaõpet annavad.

Sanktsioonid peavad püsima

"Neid tuleb toetada, et nad ei kaotaks usku," nentis Laaneots. "Aga tervikuna on nad otsustavalt meelestatud, nad on head võitlejad. Kui nad oma relvajõud korda saavad, siis on ka Venemaal raske neist jagu saada," ütles Laaneots.

Mingist kompromissist Venemaaga polnud ukrainlaste sõnul juttugi. Ukraina president Petro Porošenko nimetas BBCs rääkides toimuvat otsesõnu sõjaks Venemaaga. Nn separatistide sõjaväes on Laaneotsa sõnul kohalikke vaid 20 protsenti, ülejäänud on kõik Venemaalt tulnud.

Sel nädalal oli suureks teemaks kaks vangi võetud Venemaa eriüksuslast, kes andsid ülekuulamisel ukrainlastele põhjaliku ülevaate oma üksusest, selle struktuurist ja isegi sellest, millised ohvitserid täpselt nende üksuses millegi eest vastutasid.

"See oli neile suur poliitiline võit," rääkis Laaneots. Venemaa juhtkond ei taha tunnistada, et kinnivõetud mehed olid nende tegevväelased. Vangistatud mehed jälle kinnitavad, et teenisid Vene sõjaväes ja nemad tahaksid olla sõjavangid ja mitte minna terroristidena kohtu alla.

Ukraina seisukohalt on Laaneotsa sõnul hetkel kõige tähtsam, et sanktsioone Venemaa vastu ei lõpetataks. Samuti on oluline lääne poliitiline ja rahaline toetus Ukrainale.

Eesti poolelt huvitas ukrainlasi väga kaitseliidu kogemus, sellest andsid eestlased neile üsna detailse ülevaate.

Laaneots rääkis ukrainlastele, et neil on vaja kodutööd teha, võidelda korruptsiooniga ja reformida riiki. Kahjuks on korruptsiooniga harjunud rahva mentaliteeti raske kiirelt muuta.