"Nende rikkumiste puhul, mille tagajärjed üldiselt kõige fataalsemad on, peame olema karistust määrates ja trahvides maksimaalselt ranged, et mitte öelda armutud," kirjutas Küüt PPA ajakirjas Radar.

"Need on kiiruseületamised, joobes juhtimine, tehniliselt mittekorras sõidukid ning turvavarustuse kasutamise eiramine. Trahve määrates tuleb ennekõike lähtuda maksimaalmäärast kui mõõdupuust ja selle järgi hakata arvestama kergendavaid asjaolusid, mitte vastupidi," rõhutas ta.

Samas nentis ta, et 90ndatel pärast liikluspolitsei kaotamist aluseks võetud põhimõte, millest lähtuvalt reageeris liiklusrikkumisele lähim patrull, on ajale jalgu jäämas, sestliiklusjärelevalve on muutunud keerukamaks ning nõuab spetsiifilise oskusteabe valdamist.

Ressursse ei hakka politseile aga tulevikus hüppeliselt juurde tulema, seega tuleb paremaid võimalusi leida välimenetluse kiirendamise ja elektroniseerimise abil vähendatava kontoritöö hulga arvelt, nentis Küüt.

Samas ajakirjas kirjutas president Ilves, et Eesti tunneb teravalt puudust liikluspolitseist ning selles, et korrakaitsepolitsei ei jõua liiklusel vajalikul määral silma peal hoida, on omajagu vastutust siseministeeriumil.

"Omal ajal tundus ratsionaalsem likvideerida liikluspolitsei kui siseseisev osa poliseist. Nüüd aga küsigem, kas me pole optimeerimisega liiale läinud mitte ainult politseis, kuna sama võib näha veel paljudes valdkondades, kus riik tõmbub riigist välja ja inimestele kaugemaks," leidis Ilves.