“Jõulud võivad kergesti tulla mustad, sest Venemaalt lääne poole liikuv ulatuslik kõrgrõhkkond võib püsida veel paar nädalat,” ütles ta Tartu Postimehele. “Lund võib tulla vaid kõrgrõhkkonna äärealadel, kus külmad õhumassid puutuvad kokku soojadega.”

Kuus lubas detsembri esimese poole öödeks kargemat, päeviks aga paari külma- ja soojakraadi vahel kõikuvat ilma. Tema hinnangul laguneb kõrgrõhkkond alles pärast jõule.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi lepinguline töötaja Marko Kaasik tugineb pikki ilmaprognoose tehes Wolfgang Röderi põhjapoolkera rõhuvälja prognoosikaartidele.

Vastupidiselt Kuusele ennustab Kaasik internetiportaalis www.ilm.ee, et detsember toob meile pilvist, tuulist ja lumesajust ilma vaheldumisi pakasega. “Detsember kujuneb keskmisega võrreldes mõnevõrra külmemaks, kuu keskel moodustub suuremal osal Eestist lumikate,” ennustab Kaasik.

Jaanuariks ennustab Kaasik Siberi kõrgrõhuala nõrgenemist ja aktiivsete madalrõhkkondade liikumist Islandilt üle Põhja-Skandinaavia itta või kagusse, mis toob Eestisse vahelduvat külma ja sula. Oodata on pehmepoolset jaanuari. Ida-Eestis on loota püsivat lumikatet, lääne pool mitte eriti.

Kuuse hinnangul peaks krõbe külm meie maile jõudma 20. jaanuari paiku ja kestma kuni kolm nädalat.

Kaasiku internetiennustus ütleb, et Eestis valitsevad veebruaris tuulised ja niisked sulailmad, mille sekka lisavad külmakraade lühikeseks ajaks moodustuvad kõrgrõhkkonnad. Tema ennustuse järgi peaks veebruar tulema tavalisest tunduvalt soojem ja suuremal osal Eestist ei pea lumikate tõenäoliselt sulailmadele vastu.

Loodusteadlase Nikolai Laanetu sõnul ütleb loomade eksimatu vaist neile juba varakult, milliseks kujuneb eelolev talv. Näiteks kaks aastat tagasi evakueerusid koprad Emajõest metsa ja ennäe, talv kergitas Emajõe veetaseme tavatult kõrgeks. “Tänavu ennustab kobraste käitumine, et tuleb pehme ja veerohke talv,” ütles ta.