Kuus suurt hooldekodu suletakse, asemele tuleb rida väikseid
Erihoolekandeasutuste ümberkujundamise näol on tegemist Eesti riigi mastaapseima sotsiaalprojektiga, selle abil muutuvad paremaks 1400 erivajadusega inimese elamistingimused, teatas AS Hoolekandeteenused kommunikatsioonijuht.
Eelnimetatud partneritel on plaanis sulgeda Jõgevamaal Võisikul, Põlvamaal Erastveres, Saaremaal Sõmeral, Läänemaal Koluveres, Lääne-Virumaal Imastus ja Pärnumaal Toris asuvad hooldekodud. Täna elab seal kokku 1068 inimest, kes lähiaastatel saavad elama uutesse, väikematesse ja hubasematesse kodudesse. AS Hoolekandeteenused ehitab uued kodud 770 inimesele, Lõuna-Eesti Hooldekeskus 240-le, Lihula Vallavalitsus 30-le ning Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 22-le inimesele. Võisiku, Erastvere, Koluvere, Imastu ja Tori projektid on plaanis lõpule viia 2018. aasta detsembriks, Sõmera projekt 2020. aasta juuniks.
Inimestele, kelle maailm piirdub täna peamiselt hooldekodu territooriumiga, tähendab see võimalust hoopis uue kvaliteediga eluks - nad saavad osaks kogukonnast ning neil on võimalus osaleda tavapärases elus: käia poes ja juuksuris, kultuuri- ja spordiüritustel, suhelda inimestega, leida uusi sõpru ja teha võimetekohast tööd.
Mitme riigi - sealhulgas ka Eesti - senistes kogemustes ning samuti laiaulatuslikes teadusuuringutes leiab kinnitust, et kogukonnas elamine mõjub psüühilise erivajadusega inimeste arengule paremini kui hooldekodudes elamine. Positiivsed arengud on nähtavad kõikides soo- ja eagruppides. Täna ongi Eesti erihoolekandeasutuste sooviks pakkuda abi vajavatele inimestele suuremat osa teenuseid väljaspool hoolekandeasutust - ehk luua neile asutuses elamise asemele sellised elutingimused, milles nad saaksid ise oma elukorralduslike küsimuste üle otsustada: kasutada kogukonnas olemasolevaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid, mitte seda, mida pakub neile hoolekandeasutus. Selleks on neile esmalt vaja luua elamistingimused, mis kõike seda võimaldaksid - ehk võimalikult tavapärased kodud nagu kõigil teistelgi ühiskonnaliikmetel.
Indrek Sooniste, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse juhatuse liige: "Oleme rõõmsad koostöö üle AS Hoolekandeteenustega erihooldekodude elanike tagasitoomisel kogukonda. Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rajamise alguses eemaldati piirdeaiad endise psühhiaatriahaigla hoone ümbert, on viimane aeg seda teha ka kogu vaimse tervise hoolekandes. Kohalike omavalitsuste senine praktika peab inimese kogukonnast väljaarvamiselt ümber häälestuma isiku toetamise arendamisele. See vajab omavalitsuste praktilist ja otsustavat toetust kogukonda tagasi pöördujatele ning võimalust kasutada kõiki kohapeal olevaid ressursse. Kuid samamoodi peavad kogukonnas teenuse osutamist toetama ka Eesti riigipoliitikad ja sotsiaalministeerium."
Uusi kodusid on plaanis rajada erinevatesse kohtadesse üle kogu Eesti - suurtesse linnadesse nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu; väiksematesse nagu Maardu, Rapla ja Keila; aga ka päris väikestesse kohtadesse nagu Audru, Veriora ja Lihula - kokku enam kui 20-sse asukohta. Nii tekib inimestel võimalus saada teenust oma kodule võimalikult lähedal ning need erivajadusega inimesed, kes täna elavad oma kodukohast kaugel, saavad lõpuks sinna tagasi pöörduda. AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno rõhutas, et väga oluline komponent uute kodude rajamisel on ka kodanikuks olemise ideoloogia. " Miks peab inimene, kui tal tekib vajadus teise inimese toe järele, liikuma ära oma kodust ja lähedaste juurest ning leppima eluga ebaloomulikus olukorras? Kas me ise sooviksime, et meie laps või mõni teine lähedane ei saaks teisiti abi, kui et ta viiakse näiteks Saaremaale ja paigutatakse asutusse, kus on 370 inimest?"
Loodavad teenuseüksused on kavas rajada nii korteritesse kui ka rekonstrueeritavatesse hoonetesse. Nii tekivad erineva elukorraldusega kodud, mis saavad paremini arvestada elanike personaalsete vajadustega. Tavalistesse korteritesse loodavates üksustes hakkab koos elama kuni neli inimest. Sealne elukorraldus on identne tavainimeste elukorraldusega ning sobib ennekõike psüühikahäirega inimesele, kes on oma tegemistes üsna iseseisev.
Eramutesse loodavates teenuseüksustes hakkab koos elama kuni 10 inimest. Selline elukorraldus toetab kõige paremini vaimupuudega inimeste vajadusi. Hoonete projekteerimisel ja rekonstrueerimisel arvestatakse ka liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste erivajadustega ning need peaksid tulema võimalikult energiasäästlikud.
Kõikides teenuseüksustes on psüühilise erivajadusega inimestel võimalikult privaatsed elamistingimused. Samas on ühes üksuses koos elavatel inimestel võimalus ühistegevusteks - näiteks saavad nad koos vaba aega veeta või süüa valmistada. Üksuses elavaid inimesi harjutatakse ka koolis, tööl või päevakeskuses käima. See omakorda suurendab nende sotsiaalset võimekust, iseseisvamat hakkama saamist ja enesekindlust.
Lisaks erihoolekandeteenuste osutajatele on projektis oluline roll ka kohalikel omavalitsustel. Omavalitsused on abistanud nii erihoolekandeteenuste vajaduse väljaselgitamisel kui ka uutele kodudele sobivamate asukohtade leidmisel. Enam kui 20 kohaliku omavalitsusega on sõlmitud hea tahte väljendusena kirjalikud koostöölepped.
