Kislõi sõnul ei teadnud ta operatsioonist “Priboi” midagi, sest oli tehniline töötaja. “Minu ülesannete hulka kuulusid salajaste ja täiesti salajaste käskude täitmine. Jagasin käsud omakorda täitjatele ja kontrollisin nende täitmist,” lausus Kislõi. Tema töökohustuste hulka veel operatiivkartoteegi pidamine ja uute töötajate kohta ankeetide täitmine. Kohtualuse sõnul oli ta kaheksa-üheksa aasta vanuselt Ukrainas elades ise küüditamise tunnistajaks.
Pjotr Kislõi ütles kohtuistungil, et 1949. aasta 24. märtsi õhtul kella 22-23 vahel tuli tema koju käskjalg, kes käskis kohe osakonda ilmuda. “Kohapeal oli umbes 20 kuni 30 inimest, põhiliselt miilitsatöötajad. Mõned operatiivtöötajad rääkisid omavahel, et ilmselt tõstetakse elanikke nende elukohtadest välja,” rääkis Kislõi.
Kohtualuse sõnul andis ülemus talle kinnipitseeritud ümbriku ja marsruudi. “Ülemus ütles, et ENSV poolt on meile pandud vastutusrikas ülesanne, mille saab kohapeal teada,” ütles Kislõi. Ta sõitis autoga, mida juhtis Kuressaare kohaliku autobaasi autojuht ja milles viibis kolm relvastatud piirivalvurit, osutatud kohta. Seal tuli talle vastu mees, kes käskis ümbriku avada.
Ümbrikus olid nende inimeste nimed, kes kuulusid väljatõstmisele. Esimesse tallu jõudes luges üks kaasas olnud aktivistidest ette ENSV ministrite nõukogu otsuse. Selle kohaselt tõstetakse kulakud ja riigivastaste käsilased elukohtadest välja. “Pererahvas jõudis osa asju juba ise kokku panna, sest oli kuulnud sündmustest ette kas Rootsi või Soome raadiost,” rääkis Kislõi. Iga talu juurde jäi valvesse üks relvastatud piirivalvur ja asju aitasid pakkida neli aktivisti.
Teises talus viibis nimekirjas toodud kahe inimese asemel kolm. “Nõukogude armee vanem, keda nimekirjas polnud, avaldas ise soovi Siberisse sõita, sest seal olevat palju parem elada kui Saaremaa kividel,” ütles kohtualune. Kislõi palus mehel avalduse kirjutada ja ta võeti ka auto peale. Kolmandat talu Kislõi ei mäletanud.
Kolme talu elanikud viidi Jaagarahu sadamasse, kus ülemus käskis Kislõil kirjutada raporti ning veel kaheks-kolmeks tunniks sadamasse jääda.
Endise ENSV Siseministeeriumi Saaremaa osakonna vastuluure jaoskonna operatiivvolinik Viktor Martson ütles kohtus, et ta oli tegelikult ülemuse juures tõlgiks. “Mind saadeti Pihtla vallamajja, kus kirjutasin kahe perekonna kohta eestikeelsed paberid ümber vene keelde. Üheski talus ma ei käinud,” lausus Martson.
