Linnavalitsus volikogule kinnitamiseks saadetava eeskirja ei rakendata nende koerte osas, kes on registreeritud enne 1.augustit 2006 ning kes kannavad hästiloetavat tätoveeringut või registreerimisnumbrit kaelarihmal, teatas Delfile Tallinna pressiteenistus.

Vastavalt Euroopa Liidu otsusele 2003/803/EC peab koer olema identifitseeritav elektroonse identifikaatori (mikrokiip) või selgesti loetava tätoveeringu abil.

Tätoveeringut võib identifitseerimiseks kasutada üheksa-aastase üleminekuperioodi vältel.

Paljud riigid, näiteks Suurbritannia, Malta ja Iirimaa, tunnistavad juba praegu ainsa märgistusviisina mikrokiipi ja nendesse riikidesse ei saa juba praegu tätoveeringut kandva loomaga sõita.

Pärast ülemineku perioodi lõppu, alates aastast 2011, saab Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisimisel kaasa võtta ainult mikrokiibiga märgistatud koera või kassi.

Tallinna kommunaalameti komisjon viis läbi hinnapakkumiste koerte ja kasside registri tarkvara loomiseks. Registri pidaja leidmiseks viiakse läbi riigihange.

Parima ja odavaima pakkumise teinud pakkujaga sõlmitakse leping, kus sätestatakse registri pidamise tingimused, registri pidamise ja registreerimise tasud ning kiibi hind. Seoses sellega jäeti eeskirjast välja punkt, mille kohaselt oli Tallinna linna koerte keskregistri volitatud töötlejaks Eesti Kennelliit.

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja valmistas ette töögrupp, kuhu kuulusid Tallinna kommunaalameti heakorraosakonna ametnikud, linnaosade heakorraspetsialistid, loomaarstid ning Eesti Loomakaitse Seltsi liikmed.