Kalurid imestavad, et ümberregistreerimiseks peavad näiteks kõik Kasse-paadi omanikud laskma need üle mõõta ja maksma selle eest ligi 50 eurot, kuigi kõik paadid on identsed.

"Jah, me oleme teinud üle 2200 Kasse-paadi ja neid kasutavad ka kalamehed. Kõik paadid on 4,3 meetrit pikad ja 1,55 meetrit laiad. Teine probleem on nende kaluritega, kel oli ühes rannas üks ja teises rannas teine paat. Nüüd saavad nad kalalaevaregistrisse registreerida vaid ühe paadi," teadis Kasse-paatide valmistaja Fred Keert.

Veeteede ameti vanemspetsialist Peeter Kask ütles, et selle määruse täitmise tõttu on neil nüüd käed-jalad tööd täis.

"Kuna nüüd vormistavad kutselised kalurid oma Kasse-paadid ringi alla 12 meetri pikkuseks laevaks, tuleb meil teha nendele paatidele tehniline ülevaatus. ARK-is nõutakse ülevaatuse akti. Selle eest maksab ülevaatuse tellija 1,59 eurot paadi pikkuse meetri kohta pluss paadi vanuse koefitsient," loetles Peeter Kask akti taotlemise kulusid. Tema võib veel ka väljasõidu eest küsida 16 eurot, kuid VTA ametnikud on ühes regioonis püüdnud seni kõik laevad üle vaadata ja pole väljasõidu eest raha küsinud.

Kask ei taipa, miks selline väikeste laevade kalalaevaregistrisse ümberregistreerimine üldse ette võeti. "Kalalaev on spetsiaalselt kalapüügiks ehitatud laev, kas traallaev või on tal võrgupoomid peal. Kasse pole kalalaevaks ehitatud, kuigi sajad kalurid käivad sellega kala püüdmas. Varem polnud tähtsust, kuhu registrisse see paat kuulus. Tähtis oli, et kaluril oli olemas paat."

Põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Gunnar Lambing selgitas, et kuna kalapüügiressurss on piiratud, tuleb kõik kala püüdvad alused koondada kalapüügiregistrisse, et limiteerida püügivõimsust. Aluseks võetakse laeva mahutavus ja selle arvutuse mõõtekirju tohivad Eestis väljastada kolm firmat - Konsor Ltd, Rostiko OÜ ja Mec Insenerlahendused OÜ. Kõik need asuvad Tallinnas. Näiteks Kasse-paadi mahutavuse määramine maksab ligi 50 eurot.

"Kuna kalalaevaregistris registreeritud kalalaevade püügivõimsus on tulenevalt kalavaru olukorrast kooskõlas Euroopa Liidu seadusandlusega piiratud nii mootori võimsuse (kW) kui kogumahutavuse (GT) osas, siis peetakse kalalaevaregistris arvestust kõigi merel kutselisel kalapüügil kasutatavate kalalaevade osas. Kalalaevaregistrisse kandmise alusdokumendiks alla 12 m laevade puhul on liiklusregistri andmed. Kui liiklusregistri poolt on laeva mootori võimsus ja kogumahutavus nende poolt väljastatud registreerimistunnistusel nõutavate standardite kohaselt määratletud, siis ei ole selle kohta täiendavat mõõtekirja vaja esitada," vastas Lambing.

Üsna paljudel kutselistel kaluritel nende paadidokumendid aga nii korras pole. Aare Ader Kuressaarest vaatas oma Kasse-paadi registreerimistunnistust ja tänas õnne, et 2003. aastal tollane veeteede ameti spetsialist Juhan Klais tema paadi kalapüügipaadiks registreeris.

Peeter Kask imestab, miks ei tehta kõigi Kasse-paatide mõõtmisest koopiat ja nii saaksid kalurid odavamalt vajalikku paberimajanduse nõuet täita. "Meil poleks mingi probleem copy-paste'iga lasta, aga määrus ei luba. Mõõtekirja tohib väljastada vaid veeteede ameti poolt tunnustatud firma. Ilmselt ei arvatud, et sellises koguses Kasse-paate hakatakse nüüd laevadeks tegema," rääkis Kask.

Insenerlahendused OÜ-s saab asja ajada eesti keeles. Firma juhataja Meelis Mäesalu ütles, et nemad ilma raha küsimata mõõtmisdokumente väljastada ei saa.

"Mõõtmine maksab 35 eurot pluss käibemaks ja mõõtekirja väljastamise tasu on 6 eurot. Kokku 40 eurot ja 20 senti," loetles Mäesalu paadi mahutavuse mõõtmise kulu, mida kalur peab maksma. Kasse-paadi mõõtmisega puutusid nad kokku alles paar nädalat tagasi, kui põllumajandusministeerium määruse väljastas.