KÜSITLUS | Kas riigikogulased saavad aru riigieelarve seletuskirjast?
Aasta tähtsaima dokumendi seletuskiri on kahtlemata oluline, kuid oluline on ka see, et selle lugejad, eriti otsustajad, sellest ka aru saaksid.
Esmaspäeval riigikogus toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil ütles õiguskantsler Ülle Madise, et seaduse eelnõust ei ole võimalik mõista, millised on riigi kulud ja tulud.
Samal üritusel tõdes ka kunagine rahandusminister, erikomisjoni esimees Aivar Sõerd (RE), et riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri on riigikogu liikmetele raskesti arusaadav ning selles esitatud informatsioon on sageli lünklik ja vastuoluline. “Seletuskiri on mahukas, aga tihti tuleb olulise informatsiooni puudumisel dokumendi kohta lisaküsimusi esitada,” märkis Sõerd.
Delfi uuris mitmelt teiselt saadikult, kuivõrd seda teksti päriselt mõistetakse.
“Kuna mul on täna sünnipäev, siis ma võtan endale vabaduse öelda, et ma ei ole seda veel läbi hakanud lugema, aga ma kindlasti pean seda tegema,” lubas Isamaa fraktsiooni liige Maire Aunaste.
Enamik saadikuid tegelevad riigieelarve seletuskirja läbitöötamisel just oma valdkonnaga. “Ma mõistan niipalju, kui on vaja, sellepärast et kõikidesse arvudesse süveneda lihtsalt ei ole võimalik. Aga see eelarve arutatakse üksipulgi läbi. Näiteks fraktsioonis on korraldatud töö niimoodi, et igaühel on oma lõik, millest ta jagab. Näiteks mina jagan tervishoiust ja siis mina selgitan seltsimeestele ära, mis toimub tervishoiuga. Keegi teine on näiteks elektriinsener ja kui on midagi seotud elektrivõrkudega, siis tema seletab mulle ära, mis on sellega seotud. Mina usaldan teda, tema usaldab mind ja täpselt nii see toimubki,” selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev.
Reformierakonna fraktsiooni liiget Urmas Kruuset huvitas kõige rohkem kõik see, mis on seotud maaeluga, kuid paraku jäi ta ennast huvitavate punktide kulude tuvastamisel hätta.
“Ma nägin ministri pressiteadet, kui palju raha eraldatakse, ja hakkasin seda eelarvest otsima — ja mitte ainult üksi, vaid mitmekesi — ja ma pean tunnistama, et ma ei leidnud neid ridu üles. Selle tõttu tegime ka maaeluministeeriumile järelepärimise, kui palju konkreetselt kavatsetakse näiteks tõuaretustoetustele raha kulutada ja kellele täpselt. Nii, nagu ka õiguskantsler ütles, on tegelikult jõutud riigieelarvega selle valitsuse poolt sellise üldistusastmeni, kust enam edasi minna ei saa,” leidis Kruuse.
Keskerakonna fraktsiooni liige Oudekki Loone sõnas samuti, et loeb üldiselt neid asju, mis puudutavad neid komisjone, kuhu ta ka ise kuulub ehk peamiselt välisasju ja kaitsevaldkonda puudutavaid eelarvepunkte. “Ma võin öelda, et ma saan aru küll. Põhimõtteliselt, kui ma vaeva näen, saan ma kogu seletuskirjast aru,” kinnitas Loone.
Siiski lisas ta, et eelarve seletuskiri võiks olla arusaadavam. “Minu arvates peaks riigieelarve olema koostatud niimoodi, et iga keskharidusega inimene saab selle lahti võtta ja leida sealt selle, mis teda huvitab. Ja ma pean tunnistama, et praegu see küll nii ei ole.”
Ka Reformierakonna fraktsiooni liige Heidy Purga tegeleb peamiselt oma valdkonna eelarveridadega. “Kui sa oled riigikogus mõne komisjoni liige, siis need valdkonnad peaksid riigieelarvest väga tuttavad ja läbi loetud olema.”
Purga fraktsioonikaaslane Laine Randjärv kinnitas, et saab riigieelarve seletuskirjast aru. “Ta on ju eesti keeles kirjutatud, ta on teatud süsteemi järgi kirjutatud. Tuleb mitte lugeda ainult seletuskirja, vaid vaadata seda koos tabelitega. Aga selge on see, et inimesed, kes on erinevates komisjonides ja vastutavad valdkondade eest, siis on nende asi ja eriala ikkagi süveneda põhiliselt oma valdkondade eelarvetesse,” rääkis Randjärv ja lisas, et kui temalt mingi majanduskomisjoni töövaldkonna punkti kohta küsida, peaks ta enne vastamist süvenema.
Fraktsioonitu saadik Artur Talvik leidis, et baaseelarve tuleks nullist kokku lappida, et üldse keegi aru saaks, mis eelarves on. “Praegune tunne on selline, et võib-olla paar rahandusministeeriumi ametnikku tegelikult mõistavad, mis nende ridade taga on. Ja seal on ikkagi suur kaos. Asjad, mis peaksid ühe ministeeriumi haldusalas koos olema, on tilgutatud laiali. Kui näiteks minna otsima, kui palju Eesti maksab litsentsitasu Microsoftile, siis te ei leia seda sealt.”
