Kuressaare kesklinnas on tekkinud hulkurkasside koloonia
“Ümbruskonna inimesed peavad kõik selle välja kannatama,” ütles samas majas elav Hugo Ink, lisades, et kui nemad siia viis aastat tagasi kolisid, elas hoovis juba 15 kassi. Kassiarmastajaga ühes majas elava naabrimehe sõnul haisevad neil hoovis kõik lillepeenrad, mis kassid veel ka segi kaabivad, ning kõige hullem on olukord kevadel, sest pärast lume sulamist ei ole õues kuhugi astuda, ilma et jalad roojaseks saaksid, kirjutab Saarte Hääl.
Sellise olukorra tekitamises süüdistab ta naabrinaist, kel on endal tuba kasse täis ja kes on samal ajal võtnud südameasjaks kõikide hulkuvate kasside toitmise ja neile magamispaikade meisterdamise. Samas ei soovi naine kasse steriliseerida, mis soodustab hulkuvate kasside hulga pidevat kasvamist.
“Nii toodetakse siis tänavakasse,” nentis probleemiga pikka aega tegelenud Kuressaare linnavalitsuse heakorraspetsialist Heino Vipp, kes käis naabrite palvel sündmuskohal ka eile hommikul. Siis jooksis kassidele spetsiaalselt ehitatud ulualustest esmalt välja 7-8 kassi. Kui palju kasse on tal toas, sellele keeldus kassidesse kiindunud naine vastamast.
“Olen korduvalt püüdnud tekkinud olukorda lahendada, kuid see on raske,” sõnas Vipp, lisades, et eelmisel aastal jõustunud kasside ja koerte pidamise eeskirja järgi loetakse looma omanikuks inimene, kes on looma toitnud ja talle elamiseks tingimused loonud kauem kui üks kuu. Seega ei saa heakorraspetsialist ilma omaniku loata neid kasse kinni võtta.
Vipi sõnul ei saa aga lubada jätkuda niisugusel olukorral, kus tänavakassidele pannakse süüa ja nood siis tänavakasside hulka vaid kasvatavad. Heino Vipp pakkus naisele välja võimaluse, et kassid kiibistatakse ja steriliseeritakse ja tuuakse siis tagasi, kuid sellega naine nõus ei olnud ning ähvardas koguni politseiga. Vipp on Meeta-nimelist naist ka korduvalt välja kutsunud, kuid kõik on olnud asjata.
“Ma ei taha neid kasse siia,” kinnitas Meeta eile Saarte Häälele, lisades, et need on linnakassid, keda tema ainult toidab.
“Ma ei lase kassil näljas olla, niikaua kui tema on elus. Mina tahan, et nad oleksid surnud, mitte ei kannataks külma ega nälga,” selgitas naine, kes oli igati nõus ettepanekuga, et Vipp korraldab tema hoovist kasside äraviimise ja magamapaneku. Meeta lubas, et ta ei tee mingeid takistusi, sest soovivat ka ise kassidest vabaneda.
“Mina neid kasse ei taha,” kinnitas naine korduvalt, kuid ei suutnud samas vastata küsimusele, miks ta neid siis oma raha eest toidab.
Kuigi Meeta väitis nii heakorraspetsialistile kui ka Saarte Häälele, et tegemist on väga argade hulkuvate kassidega, kes kunagi näole ei anna, oli “kiiss-kiiss” hüüdmise peale silkamas näha nelja looma. Naabrite sõnul aktiviseeruvad kassid õhtul ning siis tulevat neid välja lausa igast praost ja august.
Eilne Pärnu Postimees kirjutas, et Pärnu kodutute loomade varjupaika kimbutab kassiuputus ning lootus sealt elusana lahkuda on loomadel kaduvväike. Sama probleem on ka Kuressaares. Heino Vipi sõnul kannavad koerad-kassid edasi ka ulukite haigusi, näiteks kärntõbe, sest on ju kasvanud ka linnarebaste arv.
“Eeskirja tuleb täita,” kinnitas Heino Vipp, lisades, et nad hakkavad selliseid loomi sunniviisiliselt vaktsineerima, kiibistama ja steriliseerima ning kulud peab katma looma omanik.
