Leedu mehhaniseeritud jalaväepataljoni kooseisus osalenud Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse ajateenijatest koosneva üksuse peamine ülesanne oli viia läbi kaitse- ja ründetegevust, luurepatrulle ja ümberpaiknemist põhieesmärgiga harjutada koostööd liitlasüksustega.

"Eesti sõdurid on hästi treenitud, distsiplineeritud ja kõrgelt motiveeritud," ütles Leedu mehhaniseeritud jalapäepataljoni ülem kolonelleitnant Marius Česnulevičius. "Tänu Eesti sõdurite professionaalsusele saime kiirelt lahendatud üksuste integratsiooni protsessi ning usun, et tegime parima võimaliku tulemuse koostöös kompanii ülema ning tuletoetuse spetsialistidega," lisas ta.

Õppuse Raudmõõk esimeses faasis tegutsesid Eesti, Läti ja Leedu kompaniid kordamööda üksteise vastu. Teises faasis harjutati talviseks muutunud ilmastikuoludes kaitse- ja ründetegevust ühtse Balti pataljonina liitlaste ühendpataljoni vastu.

2. jalaväebrigaadi staabi staabiülema kolonelleitnant Jaanus Ainsalu sõnul on sellised mastaapsed välisõppused ajateenijatele väga olulised, et tekiks arusaam ja kogemus lahingtegevusest suurema üksuse koosseisus.

"Sellel õppusel tegutses lahinguväljal palju erinevaid üksusi ning lahingutehnikat. Viidi läbi ulatuslikku luuretegevust ning demonstreeriti kaudtulevahendite ja pioneerivahendite mõju. Samuti said mehed koordineerida erinevate üksutega tegevust võõrkeelses keskkonnas ehk rääkida NATO liitlastega ühist keelt," ütles kolonelleitnant Ainsalu.
Õppuse raames külastas kuperjanovlasi ka Leedu presidendi Dalia Grybauskaite.

Õppusest Raudmõõk (Iron Sword) võttis osa ligi 4000 kaitseväelast üheteistkümnest erinevast riigist. Lisaks Balti riikidele osalesid üksused Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Luksemburgist.