Kunstlik viljastamine sageneb Eestis

Eelmisel aastal tehti Eestis kokku 1909 kehavälise viljastamise (IVF) ja 2609 embrüo siirdamise protseduuri, näitab Tervise Arengu Instituudi kogutud statistika.

Võrreldes 2012. aastaga on IVF protseduuride arv tõusnud 1,9 protsenti ja embrüo siirdamise protseduuride arv kaheksa protsenti.

Märgatavalt on IVF ja embrüo siirdamise protseduuride arv tõusnud 18-25-aastaste seas - vastavalt 47,8 ja 36,7 protsenti. Siirdamiste käigus siirati kokku 4545 embrüot, mida on 5,3 protsendi võrra rohkem kui 2012. aastal.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot. Valdavalt kasutatakse siirdamisel värskeid embrüoid, kuid sagenemas on ka külmutatud embrüote siirdamine - võrreldes 2012. aastaga on see tõusnud 18 protsenti.

Kunstliku viljastamise teenust pakkus mullu viis tervishoiuteenuse osutajat, neist kolm asuvad Tallinnas ja kaks Tartus.

Sündis ligi 400 katseklaasibeebit

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2013. aastal 13 931 elussündi, neist IVF protseduuri tulemusena 398. IVF-laste osakaal on aastate jooksul oluliselt kasvanud.

Kui 2006. aastal moodustasid IVF lapsed 0,9 protsenti elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9 protsenti. Esimene IVF-laps sündis Eestis 1995. aastal.

Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad haigekassalt taotleda kuni 40-aastased ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse juhul, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.