Kunnas: Vene käsutuses olevad Mistralid oleks endast Balti riikidele reaalset ohtu tähendanud

Erukolonelleitnant Leo Kunnas ütles, et tal on väga hea meel, et Vene-Prantsuse Mistrali tehing siiski lõpuks katkestati, sest laevade Vene käsutusse minek poleks meile hea uudis olnud.

"Loomulikult ma näen seda positiivse sammuna, et nad on lõpuks nii kaugele jõudnud. Kahju, et see nii hilja tuli, aga hea et ta lõpuks tuli," arvas Kunnas.

Ta arvas, et kõige paremini teavad otsuse sügavamaid tagamaid prantslased ise, kuid ilmselt oli oluliseks mõjuteguriks see, et on olemas ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Vene väed on Ida-Ukrainas sees. "Neid tõendeid ei saa kuidagi eirata," tõdes Kunnas.

Mistrali tehing oli tema sõnul üks viimase aja suuremaid ja tähelepanuväärsemaid Euroopa riigi ja Venemaa vahel, vähemaltm mis sõjatehnikat puudutab. Seda seetõttu, et Mistral-tüüpi helikopterikandja kujutaks endast reaalset ohtu, kui seda rakendada. "Nad on niivõrd suured. See retoorika, et need paigutatakse Mustale merele või Vaiksesse ookeani ei ole pädev, sest eks laev läheb sinna, kuhu kapten kursi võtab ja ta võtab sinna, kuhu poliitiline juhtkond käsib. Kui laevad on juba olemas, saab neid soovi korral alati rakendada," ütles ta.

Prantsusmaa president Francois Hollande'i meeskond teatas eile, et tingimused esimese Mistral klassi dessantlaeva Venemaale üleandmiseks ei ole täidetud.

Ukrainas oleva väga tõsise olukorra tõttu "nentis vabariigi president, et hoolimata vaherahu võimalusest, mida pole veel kinnitatud ja tegelikkuses kehtestatud, siis tingimused selleks, et Prantususmaa tarniks esimese dessantlaeva, pole praegu täidetud," teatas presidendipalee.